- Avaleht
- Saateks
- Kliimamuutuste ABC
- Sissejuhatus
- A Põhjused
- A1 Kliima ja kliimasüsteem
- A2 Kust me teame, et kliima soojeneb?
- A3 Senised kliimamuutused Põhja-Euroopas ja Eestis
- A4 Kliima soojenemine on inimtekkeline
- A5 Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid
- A6 Kliima tulevik sõltub meist endist
- A Ettekanne – Kliimamuutuste ABC põhjused
- A Ettekanne – Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval
- A Ettekanne – Kliimamuutuste kultuurimärgid
- A Ettekanne – Kas Eesti tulevik on tormisem?
- A Ettekanne – Milleks kliimaajalugu?
- A Ettekanne – Inimtegevuse mõju Maa kliimale
- B Mõjud
- B1 Maa kliima tulevik
- B2 Põhja-Euroopa ja Eesti kliima tulevik
- B3 Kliimamuutused vähendavad elurikkust
- B4 Kliimamuutused vähendavad loodushüvede kättesaadavust
- B5 Kliimamuutused ohustavad inimühiskonda
- B Ettekanne – Kliimamuutuste ABC mõjud
- B Ettekanne – Kliimamuutused ja maakasutus
- B Ettekanne – Võõrliikide invasioonid – ajas pöördumatu protsess
- B Ettekanne – Põllumajandus muutuvas kliimas
- B Ettekanne – Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide
- B Ettekanne – Muld ja kliimamuutused
- C Lahendused
- C1 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
- C2 Üksikisikute ja kogukondade, ettevõtete ning riikide roll heitkoguste vähendamisel
- C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste vähendamiseks
- C4 Vältimatute kliimamuutustega kohanemine
- C Ettekanne – Kliimamuutuste ABC lahendused
- C Ettekanne – Kultuuri roll rohepöördes ja tasaarengus
- C Ettekanne – Jätkusuutlikud rakendused energiatehnoloogias
- C Ettekanne – Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel
- C Ettekanne – Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?
- C Ettekanne – Muutuv kliima, muutuv keskkond – ühiskonna reageeringud sellele ajaloolises vaates
- C Ettekanne – Kliima ja ühiskond
- Kliimamuutuste ABC praktiline ülesanne
- Kliimamuutuste ABC lisaülesanded
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (est) pdf
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (rus) pdf
- Õppematerjalid
- Sissejuhatus
- Elurikkus
- Kodukoha elurikkus ja kliimamuutuste mõju sellele (alusharidus)
- Puu looduses ja loodus puul (põhikooli I kooliaste)
- Elurikkus, kliima ja avastusrada (põhikooli II ja III kooliaste)
- 1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste
- 2. osa: Kuidas aitavad küsimused kaasa tõhusale õppimisele?
- 3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid tõhusalt õpetada?
- 4. osa: Avastusraja rakendus
- 5. osa: Avastusraja kasutamine põhikooli II kooliastmes
- 6. osa: Õppematerjali kasutamine õpilastega tunnis
- Kliimamuutuste mõju elurikkusele (gümnaasiumiaste)
- Putukad ehk kliimamuutus maasikamaal (huviharidus)
- Mets ja kliimamuutused (huviharidus)
- Kliimamuutused dendropargis – avastusrada (huviharidus)
- Pilk ajalukku läbi puu aastarõngaste (huviharidus)
- Kunst ja ürask kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Käsitöö ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Muutused keskkonnas
- Ilm meie ümber. Kliima soojenemine (alusharidus)
- Toimetulek keskkonna muutustega ja kohanemine (alusharidus)
- Ilm meie ümber. Toimetulek muutustega (põhikooli I kooliaste).
- Kliimamuutustega kohanemine: Kuumus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kaduv toit (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuutused: Müüdid ja tegelikkus (gümnaasiumiaste)
- Kunst ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Maa energiabilanss (huviharidus)
- Tootmine ja tarbimine
- Tootmine ja materjalid (alusharidus)
- Tarbimise vähendamine (alusharidus)
- Soovid ja vajadused. Tarbimise vähendamine (põhikooli I kooliaste)
- Maale mahtuv majandus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliima ja õiglus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuuutused, energia ja elustiilid (gümnaasiumiaste)
- Elamu disainimine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt (gümnaasiumiaste)
- Kliimamuutuste mõju majandustegevusele (gümnaasiumiaste)
- Süsinikujalajälg – mis ja kuidas? (huviharidus)
- Ideepank (jalgpallist kunstiringini) (huviharidus)
- Õppematerjalid erivajadustega õppijale
- Sõnastik
Kliimamuutused dendropargis – avastusrada
Kellele on õppematerjal mõeldud?
Õppematerjal on mõeldud kõigile alates 13. eluaastast. Õppevahendina loodud avastusrada on läbitav üksi, pere või grupina. Rada on läbitav kuulmispuudega inimestele ning lisaks on rajapunktid 4 kuni 12 läbitavad ka liikumispuudega inimestele.
Õppematerjali tutvustus
Kliimamuutused mõjutavad elurikkust nii Euroopas kui Eestis. Õppematerjal pöörab tähelepanu Tartu Tähtvere dendropargi elusloodusele ning kuidas kliimamuutused seda mõjutavad. Sinu teekond algab Eesti Maaülikooli Metsamaja lipuväljaku juurest.
Õppematerjal sisaldab materjale õpetajale, kus on teoreetiline taust ja õppetegevused, õppetegevuste all on ka õpiväljundid. Eraldi on juhised õpilasele ning lisamaterjali all avastusraja koostamise lingid.
Õpiväljundid:
- tunneb huvi ümbritseva elukeskkonna vastu;
- oskab märgata, sõnastada (ja lahendada) loodusteaduslikke probleeme;
- vaatleb, analüüsib ning selgitab elukeskkonna objekte, nähtusi ja elukeskkonnas toimuvaid protsesse, leiab nendevahelisi seoseid ning teeb järeldusi;
- mõistab elukeskkonda kui terviku tähtsust ning sellega seotud vastutustundlikku ja säästvat käitumist.
Märksõnad: Uurimisrada, elukeskkond, bioloogiline mitmekesisus, niidu elustik, vastutustundlikkus
Käsitletavad mõisted: populatsioonid, kasurid ehk kasulikud putukad, toitumisvõrgustik, omandivormid ja sihtotstarve, süsiniku sidumine, madalsoomuld, kliimamuutustega kohanemine.
Materjalid õpetajale
Materjalid õpilasele
Hindamine
Autorid: Karin Nurme, Mikko Buht, Merrit Shanskiy, Jürgen Aosaar, Evelin Jürgenson ja Veljo Kabin
Raja läbimiseks on vaja: mobiilne nutiseade, millel peab olema mobiiline internet ja sisselülitatud GPS ning ilmastikule vastav riietus.
Rajal on 14 kontrollpunkti ning rada on läbitav umbes 1 tunniga. Selle rajaga kutsub Maaülikool mõtisklema kliimamuutuste üle. Raja igas raja punktis on küsimus, mis käsitleb mitmeid teemasid loodusainete valdkonnas ning on seotud bioloogia, ökoloogia, metsanduse, geograafia ja keskkonnateadustega. Neis küsimustes on rõhuasetus ökosüsteemide ja kliimamuutuste läbi metsamajanduse, putukate elu, maakasutuse ning mulla- ja taimeteaduse aspektidel.
Raja kasutamisel on võimalik valida erinevate mänguvormide vahel, millega saab tutvuda siin.
Enne rajale saabumist on soovitatav end registreerida avastusrada lehel (link on sinisena toodud allpool), näiteks kodus või koolis, et tagada mugavam kogemus ja parem ürituse korraldus.
Kõik osalejad (registreerunud) saavad pärast raja läbimist vastused ka oma e-mailile.
LINK eestikeelsele rajale
LINK inglisekeelsele rajale
Tähtvere dendropark, tuntud ka kui Maaülikooli dendropark, asub Eesti Maaülikooli hoonete ja Emajõe vahelisel alal. Park haarab enda alla ligemale 40 ha ja on seeläbi Tartu suurim roheala. Dendropark rajati 1971. aastal Maaülikooli metsateadlaste eestvedamisel, eesmärgiga kasvatada välismaiseid puu ja põõsaliike teadus- ja õppetöö tarbeks.
Dendropargi mullad on mitmekesised ja eriilmselised. Dendropargist suur osa asub Emajõe lammialal, kus tihti esineb kevadeti ka üleujutusi. Väiksem osa pargist asub reljeefilt kõrgemal ehk kuivematel muldadel, kus mineraalmuldadest on esindatud näivleetunud muld (LP) ning nõlvadel asuvad nõrgalt kuni keskmiselt erodeeritud mullad (E2k). Kuivendatud lammialal on levinud hästi lagunenud turbaga turvasmullad ehk sügavad lammi-madalsoomullad (AM’’’). Mullastiku ja niiskustingimuste varieerumine loob erinevaid kasvutingimusi taimeliikidele.
Joonis 1. Tähtvere dendropargi mullastikukaart 1:10000. Tumesinisega on tähistatud Eesti Maaülikooli Metsamaja.
Tähtvere dendropark on oma hea asukoha tõttu saanud väga populaarseks linnuvaatluskohaks. Niisamuti viiakse pargis läbi botaanilisi inventuure ning uuritakse mitmeid mutukaid. 2020. aasta botaanilisel inventuuril loendati kokku üle 700 erineva liigi soontaimi, lülijalgseid ja linde. Tuvastati mitmeid III kaitsekategooria taimi, nagu balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), suur käopõll (Listera ovata), ohakasoomukas (Orobanche pallidiflora) ja ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum). Haruldasematest taimeliikidest kasvab dendropargi kesksel lagealal harilik ussitatar (Polygonum bistorta), mis on iseloomulik üksnes sellele piirkonnale. Lülijalgsetest liigirohkeim rühm oli liblikalised (Lepidoptera) – 118 liiki. Märkimisväärne on kiililiste (Odonata) ja oluliste putuktolmendajate – kimalaste (Bombus spp.) – mitmekesisus. Dendropargi ornitoloogilised vaatlused annavad teavet pargis kohatavatest linnuliikidest. 2006 a. läbi viidud vaatlusandmete põhjal on pargis nähtud üle 127 linnuliigi, kellest pargiga otse on seotud 87 liiki. 2020 a. uuringus selgus, et pargis registreeriti 59 pesitsevat linnuliiki, millest arvukaim linnuliik oli metsvint. Peale pesitsejate kasutavad parki toitumisalana paljud naabruses elavad linnud, keda käsitletakse kui külalisi, ning keda kokku loendati 41 liiki. Pargi piires kohati I kategooria kaitsealustest liikidest merikotkast, väike-konnakotkast, suurt-konnakotkast ning kalakotkast.
Kliimamuutused mõjutavad Tähtvere dendropargi mitmekesisust. Eriti on ohustatud lammialad, kuna kliimamuutustega kaasnevad temperatuuri ja veerežiimi muutused mõjutavad lammi luha taimestiku kasvu ja elujõulisust, samuti seal elavaid putukaid ja linnuliike. Kliimamuutuste mõju tunnevad ka kõik puu ja põõsaliigid. Keskmise temperatuuri tõus pikendab küll puude vegetatsiooniperioodi (aeg, mil taimed fotosünteesivad), kuid see ei pruugi ühtemoodi sobida erinevatele liikidele. Näiteks, puudel aitab see paremini kasvada, kuid põuaperioodide sagenemine ja pikenemine raskendab puude elutegevust. Ka mullastikule avaldab kliimamuutus mõju eelkõige muutuva sademetehulga ja maakasutuse (kuivendamise) tõttu. Turvasmullad on õrnad ja tundlikud, eriti mullaharimise suhtes. Neid kaitseb kõige paremini mullale omane taimkate ja muutumatu veerežiim.
Tähtvere dendropark kui ökosüsteem on ajas muutuv. Teadlikkus kliimamuutuste mõjudest aitab paremini mõista, kuidas säilitada ja kohandada seda olulist looduslikku ala tulevikus.
Kliimamuutused vähendavad elurikkust https://kliimatarkused.ut.ee/kliimatarkused/b3
Mine lehele avastusrada.ee, sealt tuleb otsida soovitud rada või kasutada QR-koode. Registreerida ennast (ja teisi, kui grupiga minek) mängu ning saabubki emailile personaalne link, mis viib rajale. Kaardirakendus töötab veebilehitsejas, ehk et midagi seadmesse installeerime ei pea. Selleks, et rajapunktides olevaid küsimusi või infot näha, tuleb sinna kohale minna – need avanevad alles siis, kui jõutakse lähemale kui 30 m. Seega nutiseadmel peab olema mobiiline internet ning sisselülitatud GPS.
