2. Õpitegevus

I moodul (45 min) – Kust tuleb toit (Loodusõpetuse, inimeseõpetuse või ajalootunnis)

1. Õpilase ettevalmistus tunniks: Õpilane valib oma lemmiktoidu. Paneb kirja, millistest koostisosadest see koosneb, vajadusel otsib retsepti ning kasutab seda abivahendina. Kogused ei ole olulised, vaja on vaid nimekirja toiduainetest. Protsessi kiirendamiseks võib lasta õpilastel selle info juba eelnevalt õpetajale saata. Sellisel juhul saab õpetaja tunniks täpsemalt valmistuda ning teab mis toidutaimedest edasistes tegevustes juttu tuleb.

2. Tundi sissejuhatav tegevus (5-10 minutit): Õpilased jagavad oma lemmiktoitude kohta leitud infot. Edasi liigutakse selle juurde, millest need toidud koosnevad – milliseid taimi on tarvis, et üks või teine toidukomponent meie taldrikule jõuaks. Õpetaja selgitab välja, mis on peamised koostisosad – näiteks palub kätega märku anda, milliseid komponente õpilase lemmiktoidu jaoks vaja on.

   Soovi korral saab lasta õpilastel kasutada oma lemmiktoidu info kogumiseks töölehte: #5_tööleht.pdf

   Nimekiri on järgnev:

   – nisu           – mais            – hernes          – sõstar
   – riis             – kartul           – raps              – kakaopuu
   – tatar           – tomat          – oliiv              – suhkruroog
   – kaer           – lehtsalat      – maasikas     – banaan
   Kõige populaarsemad märgitakse tahvlile (võib nt nimekirja taha numbreid kirjutada ja lõppu küsida, mis veel puudu on nimekirjast ja lisada ka need toiduained). Seda võib teha ka mõne mängulise tegevusena. Oluline on tegevuse lõpuks saada lühendatud nimekiri põllukultuuridest – näiteks 5-10 peamist, millest mõni kindlasti on olemas kõikide õpilaste lemmiktoidus ning mis oleks pärit maailma erinevatest nurkadest.

   Soovituslik nimekiri: nisu, riis, kartul/mais, tomat/lehtsalat, raps/oliiv, maasikas/sõstar, kakaouba/suhkruroog/banaan. Kaera ja tatart saab tuua positiivsete näidetena kliimamuutustele vastupidavatest ja keskkonnasõbralikest põllukultuuridest, mida võiks sagedamini süüa.

3. Arutelu toidutaimede päritolu teemal (10 minutit): Ühiselt arutletakse õpetaja juhtimisel selle üle, kust need toiduained (taimed) pärit on. Kas need toidud on kohalikud või neid tuuakse Eestisse ka kaugemalt. Millal on need üldse kasutusele võetud, kust algselt pärit jne. Arutelu juhib õpetaja, kellel on vastav info materjalides olemas.

4. Arutelu erinevate piirkondade kliima üle (10 minutit): Arutelu käigus saavutatakse suur pilt selle kohta, et erinevate toitude tegemiseks on vaja neid kasvata väga erinevates kohtades ja oludes. Et edasist lihtsustada, keskendutakse 5 piirkonna näitele (õpetaja materjalides on infokaardid, kus on välja toodud temperatuurivahemikud, sademed, kliimadiagrammid). Arutatakse erinevate klimaatiliste olude ja keskkonnatingimuste üle ja mõeldakse milline toit sealt meile tuleb. Abimaterjalid on failis: #5_kasvupiirkonnad&kliimadiagrammid.pdf

5. Temaatilise mängu mängimine (10-15 minutit -> kuni tunni lõpuni): Kui klassiruumis on arvuti või nutiseadme kasutamise võimalus, siis mängitakse National Geographic Planet Food mängu. Seda saab teha iga õpilane individuaalselt, paaridena või näiteks ka ühiselt õpetaja eestvedamisel suurel ekraanil näidates. Õpetaja küsib aktiveerivaid küsimusi. Eesmärk on tajuda, et toite kasvatatakse ja eksporditakse igale poole üle maailma. Tunni lõpuks on õpilased teadlikud sellest, et nende lemmiktoit on tulnud kokku paljudest erinevatest geograafilistest kohtadest ning erinevatest klimaatilistest tingimustest. Kui kuskil mujal toiduga midagi juhtub või konfliktide tõttu ei saa eksportida, siis ka Eestis toidu kättesaadavus muutub, kas muutub kallimaks või kaob üldse lettidelt. Juhul, kui klassis seda mängida ei õnnestub, võib jätta koduseks ülesandeks.

Ettevalmistus järgmiseks tunniks

Variant 1: Kui järgmine tund toimub järgmisel nädalal või mõni päev hiljem, siis kodutööna teevad õpilased üksinda või grupis interneti- või kirjandusotsingu, ning koostavad infokaarte/slaide/plakateid, kuhu on välja toodud peamine info eelmises tunnis välja valitud toidutaimede kohta. Postrid peavad andma vastused küsimustele:

• Milline on kasvatamiseks vajalik temperatuurivahemik?
• Millised niiskustingimused on vajalikud?
• Kui pikk on kasvuperiood?
• Kus kasvatatakse tänapäeval?
• Kust pärineb ja millal jõudis Eestisse?
• Millised on suurimad kliimaohud?
• Kuidas täpsemalt suurimad kliimaohud mõjutavad?

Variant 2: Kui tegu on kolme järjestikuse tunniga või projektipäevaga, siis võtab õppetegevus lisaaega (30-45 min). Õpilastel on vaja arvuteid või tahvleid, mille abil otsida infot kohapeal ja koostada postrid.

Variant 3: Kui tegu on 2×45 min tunniga samal päeval, siis on võimalik õpitegevust kohandada sobivaks kasutades selleks õpilase lisamaterjali Õpiobjekt#5_põllukultuuride_kirjeldused

Tekstis on kirjas kogu vajalik info, mida postrite koostamiseks tarvis on. Materjalid jagatakse õpilastele, kes koostavad nende põhjal postrid.

II moodul (45 min) – Kaduv toit (Loodusõpetuse tund)

1. Tundi sissejuhatav tegevus (<5 minutit): Tunni alguses tuletatakse meelde eelmises tunnis õpitut (söömiseks sobivaid taimi kasvatatakse erinevates kohtades ja imporditakse üle maailma, erinevates kohtades on erinevad tingimused).

2. Info jagamine kaasõpilastega (10 minutit): Koduse tööna kogutud andmeid põllukultuuride kohta jagatakse kaasõpilastega. Nt näidatakse kodus valmistatud plakateid ja kinnitatakse need seintele. Seejärel vaadatakse need ühiselt üle, iga rühm tutvustab lühidalt teistele. Võib koostada tahvlile ka ühise tabeli andmetega, et edasistes tegevustel oleks need alati silme ees.

3. Arutelu (10 minutit): Õpetaja juhtimisel arutletakse selle üle, milliseid tingimusi on taimel vaja kasvamiseks? (seos kodutööga: temperatuur, niiskus, päike, vegetatsiooniperiood jms). Kuidas on need tingimused seotud geograafiliste asukohtadega? Millised keskkonnatingimused erinevates kliimavöötmetes valitsevad? Õpetaja kasutab enda infokaarte/tabelit ning toob välja erinevatele toidutaimedele sobivad tingimused. Kui tulevad välja vastuolud või erinev info õpilaste ja/või õpetajate materjalide vahel, siis see on hea sisend arutelu tekitamiseks – andmeallikate usaldusväärsus, erinevate sortide taluvus jne. Õpetaja toob arutelusse sisse kliimamuutuste teema. Kliimamuutusega kaasnevad keskkonnamuutused, mis omakorda muudavad kasvutingimusi. Vajalik info on olemas õpetaja materjalides. Arutelu käigus küsib õpetaja toetavaid ja suunavaid küsimusi, vajadusel selgitab ise:

   a) Milliseid tingimusi on taimel vaja kasvamiseks? (temperatuur, niiskus, päike, vegetatsiooniperiood)
   b) Kuidas on need tingimused seotud geograafiliste asukohtadega?
   c) Millised keskkonnatingimused erinevates kliimavööndites valitsevad?
   d) Miks meil riisi või kakaoube ei kasvatata?
   e) Mida vajab kasvamiseks nisu, mida vajab tomat jne?
   f) Kuidas piirkonnad kliimamuutuste tõttu muutuvad ja seetõttu muutuvad ka liikide kasvutingimused?
   g) Mis veel põllukultuure ohustada võivad (haigused, monokultuur, elurikkuse kadu)?
   h) Kas me saame kliimamuutustega kohanemiseks aretada juurde uusi sorte, mis on kliimakindlamad, kahjurite kindlamad?
   i) Kuidas me veel ennast kaitsta saame?

4. Arutelu 2 (5 min): Sellele järgneb arutelu teemal mida meie ise saame kliimamuutuste leevendamiseks ette võtta. Õpetaja saab rääkida enda tegevuste tulemusena kliimamõju vähendamisest, kuidas hoida kokku ressursse, tarbimise vähendamisest, energia ja vee kokkuhoiust jne. Lõpuks kuvab õpetaja seinale/tahvlile allpool tood nimekirja söögiga seotud keskkonnapositiivseid tegevustest, mis oleks igaühele jõukohased. Õpilased võivad enda poolt neid veel juurde pakkuda.

– Vähendan toiduraiskamist – söön alati taldriku tühjaks ja ei võta rohkem kui jaksan ära süüa. Nõuan seda ka kaaslastelt.
– Suurendan taimse toidu osakaalu enda menüüs. Proovin vähemalt kord nädalas süüa liha nii vähe kui võimalik.
– Kui söön liha, siis eelistan kana või siga. Loomaliha nii vähe kui võimalik.
– Ei viska toidujäätmeid prügikasti ja nõuan seda ka kodustelt.
– Mõjutan oma perekonda ise toidu kasvatamist proovima. Kui perekond seda juba teeb, siis rajan järgmisel aastal ka enda väikese põllulapi, mille eest hoolitsen. Kortermajas elades otsin lähima linnaaia (Tallinnas ja Tartus, näiteks).
– Ei söö sügavkülmutatud valmistoite. Nende keskkonnajalajälg on väga suur.
– Vähendan kiirtoidu osakaalu oma igapäevases menüüs vähemalt 50%.
– Väldin pudelivee ja limonaadide ostmist. Kindlasti väldin plastikpudeleid – seal on vees palju mikroplasti ning pudelid pole taaskasutavad.
– Eelistan vähempakendatud toite (kaalukaup).
– Veenata oma perekonda tegema rohkem oste turult või otse tootjalt (OTT – Otse Tootjalt Tarbijani). Külasta lehekülge https://talutoit.wixsite.com/, selgita välja kus lähim OTT ja vii nad sinna.
– Jälgin, et minu aias ei kasutata kahjulikke taimekaitsevahendeid (nt Roundup – sisaldab  glüfosaati, mis põhjustab vähki ja on paljudes riikides keelatud).

• Iga õpilane valib välja ühe tegevuse, mida ta proovib enda igapäevaelus järgneva kuu aja jooksul teha. Kuu möödudes võiks õpetaja mõnes tunnis selle uuesti jutuks võtta ja koos lastega arutada, kuidas lubaduse pidamine on õnnestunud, kas nende perekond tuli kaasa ja toetas, mida sõbrad arvasid jne.
• Mängu “Kliimakartul” mängimine teadmiste kinnistamiseks (10 minutit/kuni tunni lõpuni): Õpiobjekti kokku võtmiseks mängitakse õpilastega rollilist mängu “Kliimakartul”. See aitab mänguliselt siduda kokku:
  – kliimamuutuste mõjud
  – toidutaimed
  – kasvupiirkonnad
  Igal mängijal on roll: õpilased on kliimamõjud, õpetaja on erinev kasvupiirkond. “Kliimakartul” on teatepulk (nt mõni pehme mänguasi vms), mida visatakse üksteisele. See ese esindab toidutaime. Õpilaste ülesanne on mõelda, kuidas kliimamuutused mõjutavad erinevate toidutaimede kasvutingimusi ja seeläbi tema lemmiktoitu (+ ütleb millise lubaduse tema võtab, et kliimamuutuseid leevendada). Suurema klassi korral võib mängu mängida ka paaridesse või rühmadesse võttes.

Mäng käib järgnevalt:
a) Õpilane mõtleb endale välja või valib nimekirjast ühe kliimamuutuse mõju kes ta olla tahab; teistele seda ei ütle. Võimalikke variante kliimamuutuste nimekirjast:

Tolmeldajate arvukuse vähenemine          Sajab põllumehe jaoks valel ajal
Sagenevad tormid                                     Pikad kuumalained
Paduvihmad                                              Ebatavaliselt soe lumevaba talv
Maastikupõlengud                                     Ebatavaliselt soe kevad ja suve algus
Üleujutus                                                   Ebatavaliselt külm kevad ja suve algus
Taimekahjurite levik                                   Pikaajaline kevadine põud
Uute taimehaiguste levik                           Pikaajaline suvine põud
Pikad vihmaperioodid suvel                      Vee kättesaadavuse vähenemine
Pikad vihmaperioodid kevadel                  Suve/talve keskmine temperatuur on 5 kraadi kõrgem
Pikad vihmaperioodid sügisel                   Uute võõrliikide levik

b) Õpilased uurivad kogutud materjalides olevat infot, et välja selgitada vastava kliimamuutuste võimalik mõju eelmises tunnis välja valitud põllukultuuridele ning seeläbi ka oma lemmiktoidule.

c) Sissejuhatuseks nimetab õpetaja ühe nendest toidutaimedest ja viskab kliimakartuli mõnele õpilasele.

d) Kliimakartuli kinni püüdnud õpilane tuletab meelde õpitut (või vaatab materjalidest) ning ütleb kuidas tema (kui kliimamuutus) õpetaja poolt nimetatud taimele mõju avaldab ja kas tema lemmiktoit jääb ikka alles? Ütleb selle klassile kõvasti välja. Kui õpilane jääb hätta, arutleb õpetaja koos õpilasega või näiteks kogu klassiga. Õpetaja ülesanne on arutelusse sisse tuua ka vastavate taimede kasvukohad varem arutatud 5 piirkonna näitel. Näiteks kas kakaouba saab kasvatada Eestis või Hispaanias, kas nisu on sobilik Indiasse jne.

e) Peale vastamist ja lühikest ühist arutelu viskab mängija kartuli järgmisele õpilasele edasi, hõigates välja uue toidutaime ja ring kordub taas.
Näide: Jaana on “pikk põud”, õpetaja hõikab kartulit visates valjusti välja “riis” ja Jaana püüab teatepulga. Jaana peab ütlema, kuidas tema, kui pikk põud, mõjutab riisi kasvatamist  Jaana: – “Kui mina tulen, siis riis ei kasva enam nii hästi, sest riisile meeldib niiskus. See toit minu tegevuse tõttu ära ei kao, aga kasvab väga kehvasti. Kuna minu lemmiksöök oli pasta Bolognese, siis minu sööki riisi kadumine ei mõjuta“. Õpetaja lisab arutelusse infot selle kohta, kus riis üldse kasvab ja milliseid kasvutingimusi selleks vaja on. Seejärel viskab Jaana kartuli edasi järgmisele õpilasele hõigates välja “kartul”. Ring kordub uuesti.

f) Mängitakse nii kaua kuni kõik eelmises tunnis välja valitud toidutaimed on ühiselt läbi arutatud ja/või kõik õpilased saanud sõna sekka öelda. Mäng sobib hästi tunni lõppu, kuna selle pikkuse saab teha vajaduspõhiseks. Mängu saab venitada, kui tunni lõpus on aega üle ja saab teha ka lühidalt. Õpetaja tuletab veel meelde eelnevalt võetud kliimalubadust selleks, et nende lemmiktoit säiliks.

All on toodud küsimusi, mida saab kasutada õpilaste (2. ja 3. kooliastme) kliimateadlikkuse hindamiseks. Need sisulised küsimused sobivad näiteks tagasipeegeldamise eesmärgil, kasutada arutelu juhtimiseks, teha tagasivaatav kokkuvõte õpiobjektist või hindamisvahendina õppeprogrammi siseselt.

1. Mis sa arvad kuidas tunnis tutvustatud teema oli seotud kliimamuutustega?

2. Mida uut sa täna tunnis kliima kohta teada said?

3. Mida halba kliimamuutus võib kaasa tuua?

4. Kuidas kliimamuutused mõjutavad kakao/kartuli/… kasvatamist?

5. Miks meil riisi või kakaoube ei kasvatata?

6. Kuidas kliimamuutused mõjutavad toidu kasvatamist Eestis ja Hispaanias?

7. Kuidas see, mida sa sööd, mõjutab kliimat?

8. Kuidas kliima mõjutab su igapäevaseid harjumusi ja toitu?

9. Milliseid võivad olla kliimamuutuste mõjud sinu lemmiktoidule?

10. Kas sina saad oma valikutega saad teha midagi kliima heaks? Selgita.