Kliimamuutuste mõju elurikkusele

I Tunni kirjeldus

Sissejuhatus:

1) Õpetajal on soovitav teha enne erinevate õpitegevustega alustamist kerge sissejuhatus kliimamuutustest ning bioloogilisest mitmekesisusest. Soovitav on õpilastega arutleda järgmiste küsimuste üle:

1. Mis on kliimamuutused? Kuidas ja miks kliima muutub?
2. Mis on elurikkus? Mis on bioloogiline mitmekesisus? Kas neil kahel mõistel on vahet?
3. Mis ohustab elurikkust? Kuidas seda kaitsta?
4. Kuidas kliimamuutused mõjutavad elurikkust?
5. Kuidas kliimamuutustega kohaneda?

2) Õpilaste motiveerimine. Motiveerimiseks võib kasutada alljärgnevat videoklippi või võib otsida endale meelepärasema. Oluline on õpilastega arutleda nii kliimamuutuste kui ka elurikkuse üle.
Video pealkiri: Millised on kliimamuutuste põhjused ja tagajärjed?
Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud õppevideo.
Video pikkus 2,31 min https://www.youtube.com/watch?v=M341BRU5fbM

Artikli analüüs:

Õpilased loevad läbi Tuul Seppa artikli “Ülevaade kliimamuutuste mõjust elurikkusele“

Õpilased leiavad alguses iseseisvalt vastused alljärgnevatele küsimustele. Seejärel toimub arutelu rühmades.

• Too näiteid inimtekkelistest keskkonna kliimamuutustest​
• Too näiteid, kuidas saavad looduslikud liigid keskkonnamuutustega sammu pidada?​
• Too näiteid, kuidas mõjutavad kliimamuutused elupaiku?​
• Mis on sinu arvates autori põhisõnumiks?​

II Tunni kirjeldus

Õpilased alustavad  paaristööga, mille tulemusana valmib posterettekanne.

Enne paaride moodustamist võiks õpetaja viia õpilastega läbi arutelu teemal:

Miks teadlased kasutavad posterettekandeid oma uurimistööde tutvustamiseks?

Paaristöö:
1) Paaride moodustamine paaristööks.

2) Paaristööna otsivad õpilased usaldusväärse teadusartikli/uuringu/lõputöö, mis seostuks kliimamuutuste ning elurikkusega ning teevad sellest arvutis kujundatud posterettekande. Õpilased võivad valida artikli, mis on õppematerjalides välja toodud või siis valivad ise artikli. Soovitav on kasutada Google Scholarit ning kasutada mõisteid kliimamuutus ja elurikkus või climate change and biodiversity. Oluline on õpilastel moodustada paarid, seejärel otsida/valida üks artikkel ning seejärel seda põhjalikult analüüsida.
3) Mõlemal paarilisel tuleb leitud/valitud artikkel läbi lugeda. Võib julgelt soovitada ka märkmete tegemist lugemisel. Kui tunnis artiklit läbi lugeda ei jõua, siis tuleb seda kodus teha.

4) Õpilastel tuleb paaristööna koostada posterettekanne ühe läbiviidud uuringu tutvustamiseks (loetud artikli põhjal). Kui poster koostatakse inglise keelse uurimistöö alusel, siis tuleb ikkagi poster eesti keeles koostada. Õpilastel on aega posterettekannete tegemiseks 2x45minutit.

III Tunni kirjeldus

Paaristöö lõpetamine:

• Õpilased jätkavad paaristööna postrite tegemist.
• Tunni lõpuks valmivad õpilaste postrid.
• Tunni lõpus annab õpetaja igale paarilisele sõna ning iga paar saab välja tuua mida nad artikli analüüsimisel/ postri koostamisel kõige enam õppisid.

Posterettekande kasulikkus

Õpetaja võib siin lähemalt rääkida sellest, mis posterettekanne on ning miks näiteks teadlased seda oma uurimistööde (tulemuste) tutvustamisel kasutavad. 

• Posterettekanne sisaldab endas lühikest ja selget teksti koos tabelite, jooniste (sh graafikud ja fotod) vms, mille eesmärgiks on teha kokkuvõte uuritud teema valdkonnast ning saadud põhitulemustest.
• Lisaks on posterettekande esmärgiks see, et posterettekandega tutvujatel oleks võimalik end kiiresti uurimistööga kurssi viia ning küsida autorilt/autoritelt küsimusi, et tekiks produktiivne diskussioon esitletu üle.
• Poster võib olla nii vertikaalse või horisontaalse formaadiga.
• Kui toimub nn. posterettekannete sessioon, siis tavaliselt annab iga postri autor oma tööst 3-5 minutilise ülevaate. Seejärel algab 1-1,5 tunnine (võib olla ka lühem või pikem periood) sessioon, mille ajal seisab postri autor oma töö/posterettekande juures ning teised kuulajad saavad ruumis postreid lähemalt uurida ning autoritega arutleda nende uurimistööde teemal.
• See on kiire meetod, kuidas teadlased saavad visuaalse kommunikatsiooni abil oma teadustööd lähemalt tutvustada. 

Lisategevused:

Lisategevusi, mida võib veel õpilastel seoses selle õppematerjaliga lasta teha on mitmeid. 

1. Koostatud postrite esitlemine tunnis. Õpetaja saab ise vastavalt klassi suurustele ja eripäradele (nt korduvad artiklid) otsustada, kuidas on parem klassis neid postreid esitleda. Näiteks võib postrid klassiruumis seintele panna ning jagada klass pooleks. Alguses saavad pooled õpilastest oma töid teistele tutvustada ja seejärel saavad seda teha järgmised.  
2. Korraldada koolile posterettekannete näitus ning iga paar saab 3-5 minuti jooksul oma postrist suulise ettekande teha. Seejärel toimub 45 minuti jooksul postersessioon, mille jooksul saavad kuulajad tulla postreid uudistama ning postrite autoritele küsimusi esitada.
3. Paaristööna 3. minuti videode koostamine, milles esitletakse oma koostatud posterettekandeid (loetud artiklite põhjal). 

Näiteid artiklitest, mille alusel posterettekandeid saab teha:

• Rosenvald, R., & Rosenvald, K. (2017). Metsade majandamise ja puidu kasutamiseviiside mõju süsiniku sidumisele, kliimamuutusele ning elurikkusele. Metsanduslikud uurimused, 67, 37-49.  https://sciendo.com/article/10.1515/fsmu-2017-0011
• Brown, M., B., Morrison, J., C., Schulz, T., T., Cross, M., S., Püschel-Hoeneisen, N., Suresh, V., Eguren, A. (2022). Using the Conservation Standards Framework to Address the Effects of Climate Change on Biodiversity and Ecosystem Services. Climate Change, 10(2), 13: DOI: https://doi.org/10.3390/cli10020013
• Newbold, T., Oppenheimer, P., Etard, A. et al. (2020). Tropical and Mediterranean biodiversity is disproportionately sensitive to land-use and climate change. Nat Ecol Evol 4, 1630–1638. DOI: https://doi.org/10.1038/s41559-020-01303-0
• Ortiz, A. M. D., Outhwaite, C. L., Dalin, C., & Newbold, T. (2021). A review of the interactions between biodiversity, agriculture, climate change, and international trade: research and policy priorities. One Earth, 4(1), 88-101. DOI: https://doi.org/10.1016/j.oneear.2020.12.008 
• Schlaepfer, A. M., & Lawler, J. J. (2022). Conserving biodiversity in the face of rapid climate change requires a shift in priorities. WIREs Climate Change. DOI: https://doi.org/10.1002/wcc.798
• Shin, Y. J., Midgley, G. F., Archer, E. R., Arneth, A., Barnes, D. K., Chan, L., … & Smith, P. (2022). Actions to halt biodiversity loss generally benefit the climate. Global change biology, 28(9), 2846-2874. DOI: https://doi.org/10.1111/gcb.16109 

Näiteid lõputöödest, mille alusel posterettekandeid saab teha:

• Jana Prutenskaja (2022). Kureeritud Elurikkuse projekti olulisus Tartu linna parkide ja rohealade elurikkamaks muutmisel kui ka elanike keskkonnateadlikkuse tõstmisel. Bakalaureusetöö, EESTI MAAÜLIKOOL, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. https://dspace.emu.ee/bitstream/handle/10492/7464/Jana_Prutenskaja_BA2022KK_t%c3%a4istekst.pdf?sequence=1&isAllowed=y
• Kristen Kontaveit (2021).  Kuuse-Kooreüraski (Ips Typographus) kahjustused ja arvukus Euroopas kliimamuutuste kontekstis. Bakalaureusetöö, EESTI MAAÜLIKOOL, Metsandus- ja maaehitusinstituut. https://dspace.emu.ee/bitstream/handle/10492/6765/Kristen_Kontaveit_BA2021_taistekst.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Artikli usaldusväärsuse hindamine

Internetiavarustes leidub väga palju erinevaid veebilehti, milles on erinevaid materjale ning artikleid. Ühelt poolt on selline artiklite hulk väga hea, kuid samas võime omale huvitava artikli otsimisel, aga ootamatult komistada artikli otsa, mis ei olegi nii usaldusväärne. Seetõttu on väga oluline kriitiliselt hinnata artikli usaldusväärsust. Oluline on luua õpilastele erinevaid viise, kuidas nad saaksid oma kriitilist mõtlemist arendada. 

Usaldusväärsuse (inglise keeles CREDIBILITY) kindlaks tegemiseks tuleb uurida nii autorit, väljaannet (sh ajakirjad), kus tekst on avaldatud, avaldamise aega kui ka viidatud allikad. Usaldusväärne allikas/artikkel tugineb on tõenditega kinnitatud ning selles on viidatud usaldusväärsetele allikatele.

Usaldusväärne autor:

Autor võib olla nii artikli, teose nt raamatu või veebipostituse autor, kuid ka veebilehte haldav isik või asutus. Vastutustundlikud ja usaldusväärsed autorid viitavad oma allikatele (nii tekstisisene viitamine kui ka kasutatud allikate loetelu), see tagab võimaluse allikate kontrollimiseks ning nende täpsuse hindamiseks. Autori usaldusväärsuse kinnitamiseks tuleks vastus leida järgmistele küsimusele,

• kas autor on oma ala ekspert;
• mida on autor veel avaldanud;
• millise asutusega (nt kas ta töötab ülikoolis, koolis vms) on autor seotud.

Autori kohta leiab infot Google Scholariga (kunas ja mida ta on avaldanud, kas ja palju teised autorid talle on viidanud nii Google Scholari kui ka Web of Science’i kaudu). Google’iga võib leida sageli autori CV, kus on näha ülikoolid ja asutused, kellega autor on varasemalt koostööd teinud. 

Usaldusväärne väljaanne:

Väljaanne, kus info on avaldatud. 

• kas info avaldaja (kirjastus, veebilehe omanik) on tuntud? Abiks on rahvusvaheliselt tunnustatud teaduskirjastuste loetelu Eesti teadusinfosüsteemis (ETIS) https://etis.ee/.
• kas ajakiri kuulub teadusajakirjade hulka ja milline on selle ajakirja kaal (imapct factor). 

Posterettekande juhend

Tänapäeva teadusmaastikul on teaduspostrite kasutamine populaarseks viisiks sellele, kuidas teadlased oma uurimistöö tulemusi, visuaalset kommunikatsiooni kasutades, levitavad. Posterettekanne (teadusposter/plakat) on ettekande vorm, mille puhul kogu uurimistööd puudutav informatsioon esitatakse kokkuvõtlikult ning selgelt postril. Poster on atraktiivne ning enamasti arvutis kujundatud ja trükitud. Postri võib luua vabalt valitud kujundusstiili või – elemente kasutades. NB! Postri sisu koostamisel tuleb arvestada sellega, et seda vaatavad inimesed, kes pole antud uurimistööga tuttavad. Seetõttu on väga oluline, et info oleks selge ja ülevaatlik. 

Postri tegemiseks leiab sobivaid põhjasid otsides Googlest järgnevaid märksõnu: academic poster template. Seda kasutades leiab mitmeid erinevaid versioone, mida ise kasutada. Võib ka kasutada Canvas https://www.canva.com/ olevaid põhju. 

Posterettekanne peab sisaldama järgnevaid osi:

• pealkiri ning töö autor/autorid (siin võiks lisada selle, et oleks välja toodud nii teaduspostri koostajad kui ka uurimistöö autorid);
• sissejuhatus (lühiülevaade uurimistööst ning miks antud uuring tehti – selle vajalikkus);
• töö eesmärgid (sh millistele uurimisprobleemidele uurimistööga lahendust otsitakse, hüpotees(id) ja/või uurimisküsimus(ed), mida püütakse uurimistöös tõestada);
• meetodid (sh uurimismeetodid, valimi kirjeldus, materjali kogumise metoodika ja kriteeriumid);
• tulemused (sh uurimistöö põhitulemused, võimalusel viidetega graafikutele ja/või joonistele, tulemusi võiks esitada alapunktide kaupa, mitte laustekstina);
• järeldused või kokkuvõte uurimistööst;
• kasutatud allikate loetelu. PS! Lisaks on soovitatav kasutada tekstisiseseid viiteid.

(Tavaliselt koosneb teadusposter üheksast põhiosast: pealkiri, autor(id), sissejuhatus, materjalid ja meetodid, tulemused, arutelu, tänusõnad ja kasutatud allikate loetelu).

Postri vormistamine on suuresti töö autorite maitseküsimus, aga sellel olevat teksti peab olema võimalik lugeda vähemalt kahe meetri kauguselt.

• pealkirja minimaalne suurus võiks olla vähemalt 70 punkti;
• alapealkirjad peaks tavalisest sisutekstist enam silma paistma, nende suurus sõltub seega põhiteksti suurusest;
• põhiteksti kirja minimaalne suurus peaks olema vähemalt 32 punkti;
• põhiteksti on soovitatav liigendada lõikudeks, oluliste tekstiosade ja mõistete rõhutamiseks võiks kasutada paksu kirja või allajoonimist;
• lisaks võib postrile lisada illustreerivaid tabeleid/jooniseid;
• kasutatud allikate loetelu võib olla välja toodud väiksemas kirjas; 
• soovitatav on tutvusa videoga: “Kuidas teha mõjusat posterettekannet“. 

Veel soovitusi posterettekande koostamiseks: 

• pealkiri on lühike ja köitev;
• sõnade arv on umbes 300 kuni 800;
• tekst on selge ja konkreetne;
• kasuta teksti eristamiseks nt numbreid ja pealkirju, mis lihtsustaksid lugemist;
• kasuta läbivalt sarnast stiili (kirjastiil ja suurus) nt teksti, jooniste ja muu välja toomisel;

Hindamise aluseks võib võtta järgmised küsimused:

• Mis ohustab elurikkust? Kuidas elurikkust kaitsta?
• Kuidas saavad looduslikud liigid keskkonnamuutustega sammu pidada?​
• Kuidas mõjutavad kliimamuutused elupaiku?
• Miks teadlased kasutavad posterettekandeid oma uurimistööde tutvustamiseks?​