Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide

Hannes Tõnisson
PhD
Vanemteadur TLÜ Ökoloogia keskus

Rannik on koht kus saavad kokku kolm sfääri – atmosfäär ehk õhk, hüdrosfäär ehk meri ja litosfäär ehk maa. Kliima muutus väljendub tavaliselt esimesena atmosfääris, näiteks tõuseb õhutemperatuur, muutuvad tuulte kiirused ja suunad, muutuvad sademete hulgad ja tüübid. See omakorda avaldab otsest mõju hüdrosfäärile, ehk merele. Muutub lainetuse kõrgus, periood, suund aga muutuvad ka ajuveenähtuste sagedused ja kõrgused. Lisaks sellele muutub ka merejää kestvus. Rannad on aga otseses sõltuvuses sellest millised on nö mõjutavad tingimused. Soojema ilmaga ei jäätu rannasetted, muutuv lainetuse suund muudab setete rände suunda, sagedasemad ja kõrgemad ajuveenähtused taaselustavad juba raugastunud rannaprotsesse jne.

Järsku rannaprotsesside intensiivistumist nägime juba 1980-ndate lõpus, mil laienesid kulutusalad, kiirenes rannasetete liikumine ning suurenes kuhjealadele kogunevate setete hulk – rannad oleks justkui otsinud uut tasakaaluseisundit. Tänases Eestis on see kõik võimalik, sest tänu kunagisele piiritsoonis paiknemisele on suur osa meie rannikualasid loodulikus seisundis ja rannaprotsesside normaalseks toimimiseks on piisav puhvertsoon. Esineb aga ka juba mitmeid erandeid, kus aina süvenev erosioon hakkab põhjustama aina rohkem peavalu nii inimesele (hävinevad ehitised ja infrastruktuur) kui ka loodusele (kaovad looduslikud elupaigad).

Täna on suur osa maailma riikidest probleemi ees, kus ühelt poolt tungib peale meri ja teiselt poolt inimasustus ning rannavöönd – üleminek maalt merele – jääb aina kitsamaks. Tänu sellele kaovad mitmed ainulaadsed elupaigad aga kaob ka looduslik puhvetsoon ja suurenevad merelt tulenevad ohud inimestele (ajuveenähtused, tormipurustused jne). Et sellise olukorra tekkimist Eestis vältida, peame hoolitsema selle-eest, et meie randades oleks püsivalt loodulik puhvertsoon ja rannaprotsessid saaksid reageerida kliimas toimuvatele muutustele ning kohanduda vastavalt sellele. Võimalike kaitsemeetmete rakendamisel peaksime silmas pidama, et looduslikud kaitsemeetmed tagavad rannakeskkonna säilimise nii loodusliku mitmekesisuse kui ka inimese seisukohalt. Peame olema ka valmis selleks, et kui meretaseme tõus hakkab oluliselt ületama maakerget, siis mõnel pool on pigem mõistlik inimesel taanduda, et tagada minimaalse loodusliku puhvetsooni säilimine. See on sageli ka odavam kui ükskõik mil viisil randade kaitsmine.

1. Miks ei ole hea kaitsta liivaranda ei kivimüüri ega seinaga? V: Soovitatakse alati kasutada looduslikku analoogi. Müür ja kivid võivad kaitsta küll selle taga olevad hooned ja taristu, aga kõva objekt liivas on nagu võõrkeha, mis kiirendab liivade ärakannet ja sageli kaotatakse liivarand sootuks (see mille pärast algselt see taristu rajati, mille kaitseks rajati müür/sein vms).
2. Selgita mida tähendab coastal squeeze (eesti keeles äkki rannavööndi ahenemine). V: Olukord kus maailmamere taseme tõusu tõttu tungib ühelt poolt peale meri ja teiselt poolt tungib peale inimene (hooned, taristu jne). See viib olukorrani, kus kaovad looduslikud elupaigad, kaovad liigid ja kogu elustik läheb tasakaalust välja. Teiselt kaob looduslik kaitse rannikukogukondadeld ja nad on kaitsetumad merelt lähtuvatele ohtudele (lainetuse erosioon, ajuvee nähtused, rüsijää rünnakud jne).

Hannes Tõnissoni ettekanne teemal „Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide“, salvestatud Tallinnas õppematerjali „Kliimamuutuste ABC“ koolitusel 10.03.2023.

Hannes Tõnissoni ettekanne „Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide“