Tarbimise vähendamine

Mängud õues
Mängud õues (Autor: Margit Pelli)

Kellele on õppematerjal mõeldud?

Õppematerjal on mõeldud lasteaiaõpetajatele ning väikelastega töötavatele inimestele, kes õpetavad ja toetavad 2-7 aastaste laste arengut. 

Õppematerjali tutvustus

Õppematerjali eesmärgiks on anda õpetajale ülevaadekuidas lastele selgitada tootimisest tingitud kiilmamuutuste mõju nii inimesele kui ka loodusele. Käesolev õppematerjal sisaldab kolme osa. Materjalid õpetajale annab ülevaate, kuidas käsiteda õppematerjali teemat koolieelses lasteasutuses ning sisaldab endas väljavõtet Õppe-ja kasvatustegevuse valdkonna raamatust nende eesmärkide kohta, mis toetavad teema läbimist lasteaias. Samuti leiab õpetaja materjalide alt meetodid ja vahendid õppematerjali edukaks kasutamiseks lasteaias. Materjalid lastele teemaploki alt leiab õpetajale juhiseid,  kuidas käsitleda teemat “tarbimise vähendamine” lasteaias.Õppematerjal sisaldab mõtteid ja sobilike tegevusi, kuidas lasteaias vähendada toiduraiskamist; pürgisorteerimiskeskuste loomist rühmadesse ja lasteaia territooriumile ning kuidas korraldada laste omavahelist lapselt lapsele kirbuturgu.  Kõige viimases ehk lisa osas on kirjeldatud tegevused õpiväljundite saavutatuse hindamiseks kolmes erinevas vanuseastmes (3a; 5a ja 7a). Samuti leiab antud teemaploki alt põnevat lisalugemist nii raamatute, veebiraamatute, õppemängude ja videote näol. 
Õppematerjal on lasteaias kasutamiseks aastaringselt, st tegevusi planeerides tuleks lähtuda aastaaegade vaheldumisest. 

Materjalid õpetajale

Materjalid lapsele

Hindamine  

Autorid: Lehte Tuuling, Katrin Saluvee, Margit Pelli ja Mirjam Köster

MATERJALID ÕPETAJALE

Sisu valikul on oluline lähtuda globaalsest tarbijamentaliteedi kujunemise probleemist. Oluline on suunata lapsi hindama enda vajadusi ja vastavalt sellele käituma (endale sobiva toidu koguse tõstmine, sobiv riietuse valik, mänguasjade hulga üle otsustamine jne). Taaskasutus peaks kujunema peamiseks inimtegevust juhtivaks põhimõtteks. Lapse harjumuste kujunemist toetab see, kui ta ümbritsevas keskkonnas näeb säästva elukorralduse põhimõtetel toimivaid täiskasvanuid. Lasteaia igapäevane töö- ja elukorraldus peaks järgima ringmajanduse põhimõtteid. Ringmajandus on tootmis- ja tarbimismudel, mille puhul olemasolevaid materjale ja tooteid jagatakse, laenatakse, korduskasutatakse, parandatakse, uuendatakse ja võetakse ringlusse võimalikult kaua, pikendades sellega toodete olelusringi. Õppe- ja kasvatustegevuste teemade valikul tuleb lähtuda laste igapäevaeluga seotusest. Oluline on otsida vastuseid küsimustele: Millest on asjad tehtud? Kas need on  kahjulikud ainult keskkonnale või ka inimestele ja loomadele? Kuidas pürgi sorteerimine aitab kaasa kliimamuutuste vähenemisele? Taas-ja uuskasutus. Toote eluring.

Õpiväljundid: õpetaja

1) teab, kuidas teema “Tarbimine ja tarbimisharjumuste kujunemine” on seotud kliimamuutuste teemaga;
2) teab, kuidas vahendada lastele teemat nii, et suunata lapsi märkama tarbimise ja kliimamuutuste seost.

Eesmärgid: teema käsitlemise peamiseks eesmärgiks on kujundada lastel keskkonnahoidlikku mõtteviisi. Oluline on keskenduda keskkonda hoidvate  tarbimisharjumuste kujunemisele.

Õpiväljundid: laps

1) oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku; 
2) kirjeldab, kuidas keskkond ja inimeste käitumine võivad mõjutada tervist;
3) kirjeldab kodukoha loodust ning tuntumaid taimi, seeni ja loomi;
4) suhtub ümbritsevasse hoolivalt ning käitub seda säästvalt; 
5) mõistab ning märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale.

Tabel 1. Teemakohased õpiväljundid vanuseti. (Allikas: Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad).  

Tehiskeskkond

Jäätmed. Jäätmed on osa meie igapäevast. On vähe tegevusi, mille tõttu ei teki midagi üleliigset, mis prügikasti pannakse. Prügi ja selle sortimine on oluline teema, mis annab hea võimaluse juhtida laste ja vanemate tähelepanu säästlikkusele. Säästlikult saab kasutada riideid, mänguasju, toitu, pakendeid jne. Õppides tähelepanelikult jälgima oma igapäevaseid toimetusi, leiame rohkesti võimalusi, kuidas vähem jäätmeid tekitada. Selle teema alla kuuluvad ka niisugused märksõnad nagu taaskasutus ja kompostimine.
Tervis. Tervislik toitumine: toidu vajalikkus lapse arengule ja tervisele, erinevad toiduained ja toiduainete rühmad, toiduainete päritolu, tervisliku toitumise põhimõtted, taldrikureegel, toidupüramiid, lapse arengule ja tervisele esmatähtsad toiduained igapäevases toidus, lauakombed, ohud köögis, tervisliku toidu valmistamine. 

Looduskeskkond
Laps tutvub kodukoha puude, põõsaste, rohttaimede ja seentega ning nende mitmekesisusega, muutustega aastaaegade rütmis ning taimedele iseloomulike tunnustega erinevates kasvukohtades. Veekogudega tutvumist alustatakse kodukohast, juhtides tähelepanu sellele, kuidas need on seotud vee ringlusega ning seeläbi joogivee puhtusega. Kui laste elukohale on lähim veekogu jõgi, siis uuritakse ja vaadeldakse seda eri aastaaegadel, erinevate ilmaoludega ja erinevatel päeva osadel. Tehakse tutvust ka sealse taimestiku ja loomastikuga. 
Inimene on looduse osa, ent oma tegevusega mõjutab ta loodust enda ümber. Inimese eluviisist ei sõltu mitte ainult tema enda ega teiste inimeste tervis ja heaolu, vaid ka ümbritseva looduse muutumine. Oluline on looduse ja loodusvarade väärtustamine ning teadmised, kuidas mõjustab inimese tegevus loodust. Väga suur on inimese mõju loodusele just säästmist või raiskamist arvestades. Lastega tuleb arutleda teemade üle, mida saavad nemad oma igapäevategevusega looduskeskkonnale head teha, millised säästmise ja loodusest hoolimise tegevused on neile jõukohased (Õppe- ja kasvatustegevused). 

Meetodid. Teema käsitlemisel on oluline kasutada erinevaid lapse aktiivset tegutsemist võimaldavaid meetodeid ja võtteid. Toetamist vajab lapse vaatlusoskuse kujundamine. Erinevate vaatluste käigus saab laps tundma õppida erinevaid materjale. Säästlike tarbimisharjumuste kujunemisele aitavd kaasa kokkamistegevused, millega kaasnevad mõõtmised, kaalumised, loendamine jm matemaatiliste oskuste arengut toetavad tegevused. Analüüsi, sünteesi ja võrdlemisoskuse arengut toetavad miniuurimused. Analüüsi ja sünteesioskuse kujunemist toetab ka mõistekaardi koostamine tulemuste esitlemiseks. Omandatu süstematiseerimiseks ja kinnistamiseks sobivad õppemängud. Tähtsal kohal on ka õppekäigud ja kogukonna ürituste korraldamine. Suuremate lastega saab kasutada videode ja filmide vaatamist.  Nähtut/kogetut saab selgitada ja omandatud teadmisi analüüsida ja sünteesida vestluste, loovmängude ja dramatiseeringute abil. Materjalide loodussõbraliku kasutamise ja taaskasutamise kogemuse saamiseks sobib meisterdamine ja konstrueerimine.

Vahendid. materjalide näidised (erinevad  loodus- ja tehislikud nt tekstiilid, ehitusmaterjalid jt); mõõtevahendid (nt kaal, mensuurid, joonlaud, mõõdulint, jne); erinevad jääkmaterjalid, sh vanad riided; mikroskoop; kangasteljed või ise loodud lõimeraam; plakatid ja töölehed, korvid, ämbrikesed, topsid taimemäärajad (rohttaimed, seened jt), nõel, niit, nööbid jne.

MATERJALID LAPSELE: JUHISED ÕPETAJALE LASTEGA TEGEVUSTE LÄBIVIIMISEKS

Järgnevas loetelus on mõningaid näiteid võimalikest tegevustest lasteaias. 

 

Järgnevas loetelus on mõningaid näiteid tegevustest, mis toetavad teema käsitlemist lasteaias. 

HINDAMINE

Järgmiste tegevuste kaudu saab õpetaja hinnata lastel õpiväljundite saavutatust. 
3-aastane. Tõstab endale ise piisava koguse toitu. Õppekäigul leiab ja nimetab tuntumaid koduümbruse taimi, seeni ja koduloomi. Viib prügi selleks ettenähtud kogumiskohta. 
5-aastane. Lähtuvalt taldrikureeglist koostab pildi oma unistuste lõunasöögist taaskasutades reklaambuklette, ajalehti ja ajakirju. Õpetaja juhendamisel valmistab lihtsamaid toite ja hoidiseid. Sorteerib prügi ja märkab taaskasutuse võimalusi (nt peseb jogurtitopsi puhtaks ja säilitab meisterdamiseks).
7-aastane. Koostab tervisliku poenimekirja. Laps asetab omaalgatuslikul jäätme selleks ettenähtud kogumiskohta. Õpetaja juhendamisel valmistab lihtsamaid toite enda kogutud aia- ja metsasaadustest.  Õpetaja juhendamisel arutleb isekasvatatud toidu tervislikkuse ja selle mõju üle keskkonnale. 

LISA