Tehiskeskkond
Jäätmed. Jäätmed on osa meie igapäevast. On vähe tegevusi, mille tõttu ei teki midagi üleliigset, mis prügikasti pannakse. Prügi ja selle sortimine on oluline teema, mis annab hea võimaluse juhtida laste ja vanemate tähelepanu säästlikkusele. Säästlikult saab kasutada riideid, mänguasju, toitu, pakendeid jne. Õppides tähelepanelikult jälgima oma igapäevaseid toimetusi, leiame rohkesti võimalusi, kuidas vähem jäätmeid tekitada. Selle teema alla kuuluvad ka niisugused märksõnad nagu taaskasutus ja kompostimine.
Tervis. Tervislik toitumine: toidu vajalikkus lapse arengule ja tervisele, erinevad toiduained ja toiduainete rühmad, toiduainete päritolu, tervisliku toitumise põhimõtted, taldrikureegel, toidupüramiid, lapse arengule ja tervisele esmatähtsad toiduained igapäevases toidus, lauakombed, ohud köögis, tervisliku toidu valmistamine.
Looduskeskkond
Laps tutvub kodukoha puude, põõsaste, rohttaimede ja seentega ning nende mitmekesisusega, muutustega aastaaegade rütmis ning taimedele iseloomulike tunnustega erinevates kasvukohtades. Veekogudega tutvumist alustatakse kodukohast, juhtides tähelepanu sellele, kuidas need on seotud vee ringlusega ning seeläbi joogivee puhtusega. Kui laste elukohale on lähim veekogu jõgi, siis uuritakse ja vaadeldakse seda eri aastaaegadel, erinevate ilmaoludega ja erinevatel päeva osadel. Tehakse tutvust ka sealse taimestiku ja loomastikuga.
Inimene on looduse osa, ent oma tegevusega mõjutab ta loodust enda ümber. Inimese eluviisist ei sõltu mitte ainult tema enda ega teiste inimeste tervis ja heaolu, vaid ka ümbritseva looduse muutumine. Oluline on looduse ja loodusvarade väärtustamine ning teadmised, kuidas mõjustab inimese tegevus loodust. Väga suur on inimese mõju loodusele just säästmist või raiskamist arvestades. Lastega tuleb arutleda teemade üle, mida saavad nemad oma igapäevategevusega looduskeskkonnale head teha, millised säästmise ja loodusest hoolimise tegevused on neile jõukohased (Õppe- ja kasvatustegevused).
Meetodid. Teema käsitlemisel on oluline kasutada erinevaid lapse aktiivset tegutsemist võimaldavaid meetodeid ja võtteid. Toetamist vajab lapse vaatlusoskuse kujundamine. Erinevate vaatluste käigus saab laps tundma õppida erinevaid materjale. Säästlike tarbimisharjumuste kujunemisele aitavad kaasa kokkamistegevused, millega kaasnevad mõõtmised, kaalumised, loendamine jm matemaatiliste oskuste arengut toetavad tegevused. Analüüsi, sünteesi ja võrdlemisoskuse arengut toetavad miniuurimused. Analüüsi ja sünteesioskuse kujunemist toetab ka mõistekaardi koostamine tulemuste esitlemiseks. Omandatu süstematiseerimiseks ja kinnistamiseks sobivad õppemängud. Tähtsal kohal on ka õppekäigud ja kogukonna ürituste korraldamine. Suuremate lastega saab kasutada videote ja filmide vaatamist. Nähtut/kogetut saab selgitada ja omandatud teadmisi analüüsida ja sünteesida vestluste, loovmängude ja dramatiseeringute abil. Materjalide loodussõbraliku kasutamise ja taaskasutamise kogemuse saamiseks sobib meisterdamine ja konstrueerimine.
Vahendid. materjalide näidised (erinevad loodus- ja tehislikud nt tekstiilid, ehitusmaterjalid jt); mõõtevahendid (nt kaal, mensuurid, joonlaud, mõõdulint, jne); erinevad jääkmaterjalid, sh vanad riided; mikroskoop; kangasteljed või ise loodud lõimeraam; plakatid ja töölehed, korvid, ämbrikesed, topsid taimemäärajad (rohttaimed, seened jt), nõel, niit, nööbid jne.