- Avaleht
- Saateks
- Kliimamuutuste ABC
- Sissejuhatus
- A Põhjused
- A1 Kliima ja kliimasüsteem
- A2 Kust me teame, et kliima soojeneb?
- A3 Senised kliimamuutused Põhja-Euroopas ja Eestis
- A4 Kliima soojenemine on inimtekkeline
- A5 Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid
- A6 Kliima tulevik sõltub meist endist
- A Ettekanne – Kliimamuutuste ABC põhjused
- A Ettekanne – Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval
- A Ettekanne – Kliimamuutuste kultuurimärgid
- A Ettekanne – Kas Eesti tulevik on tormisem?
- A Ettekanne – Milleks kliimaajalugu?
- A Ettekanne – Inimtegevuse mõju Maa kliimale
- B Mõjud
- B1 Maa kliima tulevik
- B2 Põhja-Euroopa ja Eesti kliima tulevik
- B3 Kliimamuutused vähendavad elurikkust
- B4 Kliimamuutused vähendavad loodushüvede kättesaadavust
- B5 Kliimamuutused ohustavad inimühiskonda
- B Ettekanne – Kliimamuutuste ABC mõjud
- B Ettekanne – Kliimamuutused ja maakasutus
- B Ettekanne – Võõrliikide invasioonid – ajas pöördumatu protsess
- B Ettekanne – Põllumajandus muutuvas kliimas
- B Ettekanne – Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide
- B Ettekanne – Muld ja kliimamuutused
- C Lahendused
- C1 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
- C2 Üksikisikute ja kogukondade, ettevõtete ning riikide roll heitkoguste vähendamisel
- C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste vähendamiseks
- C4 Vältimatute kliimamuutustega kohanemine
- C Ettekanne – Kliimamuutuste ABC lahendused
- C Ettekanne – Kultuuri roll rohepöördes ja tasaarengus
- C Ettekanne – Jätkusuutlikud rakendused energiatehnoloogias
- C Ettekanne – Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel
- C Ettekanne – Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?
- C Ettekanne – Muutuv kliima, muutuv keskkond – ühiskonna reageeringud sellele ajaloolises vaates
- C Ettekanne – Kliima ja ühiskond
- Kliimamuutuste ABC praktiline ülesanne
- Kliimamuutuste ABC lisaülesanded
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (est) pdf
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (rus) pdf
- Õppematerjalid
- Sissejuhatus
- Elurikkus
- Kodukoha elurikkus ja kliimamuutuste mõju sellele (alusharidus)
- Puu looduses ja loodus puul (põhikooli I kooliaste)
- Elurikkus, kliima ja avastusrada (põhikooli II ja III kooliaste)
- 1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste
- 2. osa: Kuidas aitavad küsimused kaasa tõhusale õppimisele?
- 3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid tõhusalt õpetada?
- 4. osa: Avastusraja rakendus
- 5. osa: Avastusraja kasutamine põhikooli II kooliastmes
- 6. osa: Õppematerjali kasutamine õpilastega tunnis
- Kliimamuutuste mõju elurikkusele (gümnaasiumiaste)
- Putukad ehk kliimamuutus maasikamaal (huviharidus)
- Mets ja kliimamuutused (huviharidus)
- Kliimamuutused dendropargis – avastusrada (huviharidus)
- Pilk ajalukku läbi puu aastarõngaste (huviharidus)
- Kunst ja ürask kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Käsitöö ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Muutused keskkonnas
- Ilm meie ümber. Kliima soojenemine (alusharidus)
- Toimetulek keskkonna muutustega ja kohanemine (alusharidus)
- Ilm meie ümber. Toimetulek muutustega (põhikooli I kooliaste).
- Kliimamuutustega kohanemine: Kuumus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kaduv toit (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuutused: Müüdid ja tegelikkus (gümnaasiumiaste)
- Kunst ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Maa energiabilanss (huviharidus)
- Tootmine ja tarbimine
- Tootmine ja materjalid (alusharidus)
- Tarbimise vähendamine (alusharidus)
- Soovid ja vajadused. Tarbimise vähendamine (põhikooli I kooliaste)
- Maale mahtuv majandus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliima ja õiglus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuuutused, energia ja elustiilid (gümnaasiumiaste)
- Elamu disainimine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt (gümnaasiumiaste)
- Kliimamuutuste mõju majandustegevusele (gümnaasiumiaste)
- Süsinikujalajälg – mis ja kuidas? (huviharidus)
- Ideepank (jalgpallist kunstiringini) (huviharidus)
- Õppematerjalid erivajadustega õppijale
- Sõnastik
A6 Kliima tulevik sõltub meist endist
Maa kliima tulevik sõltub kõige enam meie käitumisest ja valikutest. Oluline on ühelt poolt see, kuidas me oma majandust korraldame, energiat ja toitu toodame, muldi ja metsi majandame, kui energiasäästlikes majades elame, milliseid transpordivahendeid kasutame, poliitilisel tasandil muutusi nõuame ja kui palju me üldse loodusressursse kasutame. Teiselt poolt on oluline ka see, mis määral me elusloodust hoiame ja taastame. Mida rohkem kasvuhoonegaase inimtegevus atmosfääri lisab, seda tugevam on kliima soojenemine (joonis A6.1). Sarnaselt kasvuhoonegaaside heitkogustega sõltub ökosüsteemide seisund meie käitumisest: tootmis- ja tarbimisviisidest, rahvastikumuutustest jne. Teadlased on hinnanud, kui palju inimkond tõenäoliselt 21. sajandi jooksul veel kasvuhoonegaase atmosfääri paiskab (IPCC AR6 WGI). Selle põhjal on kliimateadlased koostanud kliimaprognoosid inimkäitumise eri stsenaariumide ehk kasvuhoonegaaside heitkoguste jaoks (IPCC AR6 WGI Ch4).
Kõige optimistlikum stsenaarium eeldab, et saavutame kiiresti olukorra, kus me enam kasvuhoonegaase atmosfääri summaarselt ei lisa. See tähendaks, et suudame veel sel aastakümnel kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada rohkem kui poole võrra (IPCC AR6 WGIII Ch3). Paraku ei ole seda enam realistlik saavutada, kuna heitkogused jätkavad kasvu (UNEP 2022). Kõige pessimistlikum stsenaarium eeldab, et kasvuhoonegaaside heitkogused aina kasvavad ehk meil ei õnnestu heitkoguseid üldse vähendada. Ülejäänud stsenaariumid jäävad nende kahe vahele. Niisuguseid heitkogustest sõltuvaid kliimaprognoose kutsutakse kliimaprojektsioonideks (IPCC sõnastik).
Kliimaprojektsioonid
Kliimamuutustest sügavalt huvitatud õpilane Ülle on leidnud veebilehe https://myclimatefuture.info/ ja uurib nüüd sinult, mis on põhimõtteline erinevus tugeva soojenemise (ingl high warming) ja kliimalubaduste täitumise (ingl climate promises) stsenaariumi vahel? Kuidas Üllele erinevust selgitaksid?
Joonis A6.1. Prognoositav temperatuurimuutus
Globaalse soojenemise ulatus sajandi lõpuks sõltub väga olulisel määral inimkonna valikutest ehk inimtekkelistest kasvuhoonegaaside heitkogustest. Ülemisel pildil on aluspinnalähedase õhutemperatuuri muutus sajandi lõpuks juhul, kui heitkoguseid õnnestub kiiresti vähendada. Ja alumisel juhul, kui heidet vähendada ei õnnestu (IPCC AR5 SYR).
Allikas: https://www.ipcc.ch/report/ar5/syr/summary-for-policymakers/
Põhisõnumid
- Kliimamuutuste ulatus sõltub lähisajanditel eelkõige inimkäitumisest.
Lisamaterjal
