„Kliimamuutuste ABC“ praktiline ülesanne

„Kliimamuutuste ABC“ praktiline ülesanne on õppematerjali neljas õpiobjekt ning on mõeldud lahendamiseks pärast kliimamuutuste põhjuste, mõjude ja lahenduste läbitöötamist. Ülesanne sisaldab kahte analüüsivat osa, millest üks seab fookuse loodusteadusliku info esitamise korrektsusele ja teine meedias leitava info tõesuse hindamisele, tutvustades selleks erinevaid strateegiaid. Ülesande kolmas osa sisaldab metoodilisi soovitusi kahe eelmise ülesande osa läbiviimiseks vanema kooliastme õppijate või täiskasvanud õppijatega.

Õppematerjalid läbitöötanud õppija:

  • oskab hinnata igapäevases, sh ajakirjanduslikus tekstis esinevat informatsiooni tõepärasust nii loodusteaduslikus kui info esitamise kontekstis;
  • oskab kavandada kliimateadlikkuse lõimimist oma õppeainetesse;
  • teadvustab enda kui õpetaja ja meeskonna liikme rolli kliimateadlikkuse edendamisel ühiskonnas.

Praktiline ülesanne sisaldab ajalehes Eesti Ekspress 16.10.2008 ilmunud Mart Zirnaski artiklit “Akadeemik Lippmaa: globaalne soojenemine on jama! Ostke rahumeeli suur maastur!”, milles on intervjueeritud akadeemik Endel Lippmaad kliimateemadel. Artikkel on ilmunud küll juba mõnda aega tagasi, aga seda huvitavam on artiklit analüüsida tänase parima teadusliku teadmise kohaselt. Artiklis on esitanud Lippmaa erinevaid väiteid, mille sisu ja esitusega on keeruline või võimatu nõustuda. Ülesandes eristame artiklis nii loodusteaduslikus kui ka info esitamise selguse mõttes küsitavaid väiteid ja palume ülesande läbijal teksti analüüsida. Käesolev artikkel on valitud ülesandes analüüsimiseks ka põhjusel, et sellele on oma argumentide esitamisel tuginenud mitmed kliimaskeptikud.

Intervjuus esitatud kliimatemaatikaga seotud väidete analüüs

Palun loe läbi Eesti Ekspressis ilmunud intervjuu E. Lippmaaga ning leia sealt kuus kliimateemadega seotud väärväidet.
Katsu mõelda ja põhjendada, miks pead märgitud väiteid vääraks.
Kui oled väidete üle mõelnud ja leidnud omapoolsed selgitused, siis kinnita väited ning saa teada, kuidas kommenteerivad väärväiteid eksperdid. Ekspertteadmisi jagavad Birgit Viru (TÜ), Piia Post (TÜ) ning Eesti Ekspressi 09.10.2019 ilmunud artikli raames Aarne Männik (TTÜ) ja Annela Anger-Kraavi (Cambridge´i ülikool).

Intervjuu

Teaduse eitamise elementide kasutamine tekstis

Ülesande eelmises osas analüüsisime loodusteaduslikus mõttes ebakorrektseid väited. Nüüd uurime väidete esitamise viise, mis üritavad teaduslike teadmiste usalduväärsust ja teaduslikku konsensust kliimamuutuste osas kahtluse alla panna. Selleks vaata esmalt Katrin Vaino ettekannet „Teaduse eitamise strateegiad: Kliimamuutused“, milles selgitatakse, kuidas teaduse eitamise strateegiaid kllimamuutuste kontekstis ära tunda.

Katrin Vaino ettekanne teemal „Teaduse eitamise strateegiad: Kliimamuutused“, salvestatud Tartus õppematerjali „Kliimamuutuste ABC“ koolitusel 02.03.2023.

Katrin Vaino ettekanne „Teaduse eitamise strateegiad: Kliimamuutused“

Lisaks on Katrin Vaino toonud Eesti Ekspressi intervjuust välja mõned sellekohased väited.

Erinevate liikumiste hulgas, mis üritavad kummutada teaduslikku konsensust kliimamuutuste valdkonnas, täheldatakse järgmisi olulisimaid teaduse eitamise taktikat: võltsekspertide esitamist tõeliste ekspertide pähe, loogikavigade tahtlikku või tahtmatut kasutamist, teaduslikele teadmistele võimatute ootuste esitamist, n-ö kirsside noppimist, nähtuste ja andmete liigset lihtsustamist ning vandenõuteooriate levitamist.

Neid strateegiaid illustreeritakse järgnevalt konkreetsete näidetega, mis on suures osas võetud Eesti Ekspressi artiklist „Akadeemik Lippmaa: globaalne soojenemine on jama!“ (17.10.2008, intervjueerija Mart Zirnask). Kuigi artikkel ise on juba päris vana ja teaduslikud arusaamad kliimamuutustest on vahepeal tunduvalt edasi arenenud, elab artikkel siiski edasi oma elu tänapäevaste kliimamuutuste eitajate tekstides ning vajab ehk seetõttu ka jätkuvalt kommenteerimist.

Võltseksperdid: selle all mõeldakse kõneisikuid, kes jätavad mulje, et on antud teemal asjatundjad, kuigi tegelikult seda pole.

Artiklis kommenteerib kliimamuutuste teemat akadeemik Lippmaa, kellel aga tegelikult ei ole spetsiifilist ekspertiisi kliimamuutuste valdkonnas. Kuna tegemist on tuntud ja akadeemiliselt tunnustatud isikuga, on tema väidete mõju olnud tunduvalt suurem kui sotsiaalmeedia kõneisikute ja kommentaatorite oma, mis omakorda paneb mõtlema teadlaste ning ajakirjanduse vastutuse üle selles olukorras.

Loogikavead: inimeste veenmiseks mõeldud argumendid koosnevad ühest või mitmest eeldusest, mis viivad järeldusteni. Teaduse eitamise argumendid sisaldavad tavaliselt olulisi loogikavigu:

  • eeldused on järelduse jaoks ebaolulised,
  • kõiki asjakohaseid tõendeid ei võeta arvesse,
  • argument sisaldab vääraid eeldusi.

Eelnimetatud artiklis teeb Lippmaa mitu loogikaviga. (Kastis olevale tekstile eelnevas tekstis üritas Lippmaa panna intervjueerijat uskuma inimkonna võimetuses esile kutsuda globaalseid muutusi.)

„Aga hunnik tuumapomme? Need küll hävitaksid inimkonna, aga võib-olla mõjutaksid ka kliimat.“ (M. Zirnask)
„Teate! Vist tänavu aasta algul toimus Päikesel tavalisest natuke suurem plahvatus, mille energia võrdus saja miljardi vesinikpommiga.
Aga maapinnal ei märganud seda peale astronoomide mitte keegi. Ja kui sada miljardit vesinikpommi ei suuda kliimat märgatavalt muuta, siis mis inimmõjust me siin räägime?“ (E. Lippmaa)

Antud juhul koosneb Lippmaa argument järgmistest osadest:

Eeldus 1: Päikesel toimusid plahvatused, mille võimsus oli võrdne saja miljardi vesinikpommiga.

Eeldus 2: Maal päikeseplahvatuste mõju praktiliselt ei pandud tähele.

Järeldus: Inimeste korraldatud tuumaplahvatustel pole Maa kliimale mingit mõju (väär).

Lippmaa tõi siin sisse plahvatused Päikesel, mille energia väidetavalt oli võrdne saja miljardi vesinikpommiga. Suure kauguse tõttu Päikesest ongi seal toimuvate plahvatuste mõju Maa jaoks suhteliselt väike, eriti kui Päikesel toimuv purse pole suunatud otse Maale.

Samas küsis intervjueerija ikkagi inimeste korraldatud tuumaplahvatuste kohta Maal, mis ilmselgelt avaladaksid mõju nii Maale kui ka sellel olevale inimkonnale, millest aga Lippmaa kavalalt „mööda hiilis“. Ehk isegi kui kaks esimest väidet on tõesed, on need järelduse suhtes täiesti asjakohatud.

Kirsside noppimine: antud strateegiat määratletakse kui andmete või info väljavalimist, mis kinnitab ühte seisukohta, kuid samal ajal ignoreerib sellega vastuolus olevat infot.

„Kliima hoopis jaheneb, mitte ei soojene, nagu üldiselt arvatakse“
…
„Ja muide, kui nüüd maakera temperatuur edasi langeb, siis ju varsti tulekski propageerida hästi suuri autosid. Saaks paremini külmaga võidelda, kas pole! Mida te sellest arvate, ah?“ (Endel Lippmaa, EE)

Intervjuust jääb segaseks, kas Endel Lippmaa väidab seda, keskendudes lühemale ajaperioodile, kus temperatuur võiski olla keskmisest madalam (ehk nopib välja andmeid üldisemast kontekstist, mis sobivad tema väitega) või viitab ta ühtlasi uuele saabuvale jääajale. Viimasest tuleks aga rääkida tuhandete, mitte lähima saja aasta kontekstis.  Seega ei saa aeglaselt lähenev jääaeg kuidagi päästa elu Maal praegu ega lähimate aastasadade jooksul. 

Vandenõuteooria: kliimamuutuste vandenõuteooriad väidavad, et teaduslik konsensus kliimamuutuste osas on vandenõu tulemus, st andmetega on manipuleeritud või neid on salastatud. Ka väidavad nad, et kliima soojenemise ja kliimamuutuste teemaline teadus on kui mitte „leiutatud”, siis vähemalt rikutud ideoloogilistest ning majanduslikest põhjustest tingituna. Vandenõuteooriatel on mitmeid negatiivseid mõjusid, isegi kui need inimesi ei veena. Need võivad vähendada toetust kliimameetmetele, vähendada kavatsust vähendada oma CO2 jälge ja vähendada usaldust valitsuse vastu.

Paraku esineb artiklis ka rida Lippmaa poolt väljakäidud vandenõuteoreetilisi uskumusi (sellele viitavad katked on rõhutatud kollasega).

„Hiljuti juhtus nii, et kliimasoojenemise teooriate isa ja Valitsustevahelise Paneeli initsiaator James Hansen polnud kohal ja mõõtmised Mauna Loa observatooriumis pandi ausalt kirja. No nii, mida näitas graafik? CO2 tase atmosfääris hakkas langema, mitte tõusma! Muidugi, see langus korrigeeriti kohe jälle tõusuks – mitteametliku põhjendusega, et serveris oli hard disk crash, andmed kadusid ja need tuli möödunud aasta sama perioodi numbritest uuesti tuletada. [—] Ja mina kahtlustan neid alati võltsimises. [—] Langemas on ka ookeani pinnatemperatuur, mille tõttu Al Gore’i käsilased näitavad vastavat diagrammi ainult aastani 2003. [—] On üks konstant, millest ei taheta eriti rääkida.“ See vihjab samuti kergelt vandenõuteoreetilisele uskumusele (keegi – ilmselt kliimateadlased, varjavad justkui tahtlikult nimetatud konstanti).

Lippmaa viitab James Hansenile, kes omal ajal väljus teadlase rollist seeläbi, et temast sai kliimamuutuste kõneisik, mängides ühtlasi olulist rolli probleemi teadvustamisel ühiskonnas laiemalt. Mis teeb teksti aga vandenõuteoreetiliseks, on asjaolu, et Hansenile viidatakse kui suurele pahalasele, kes on võltsinud andmeid. Ühtlasi esineb sellises väites ka loogikaviga, kuna ühe inimese tahtlik andmetega manipuleerimine ei saaks kuidagi mõjutada ülejäänud mõõtmisjaamade tööd. Vaata selle kohta ka Arne Männiku (TTÜ meresüsteemide instituudi professor) kommentaari (nr. 4) Eesti Ekspressi artiklist („Endel Lippmaa tuntuim ja rumalaim intervjuu: kliimaskeptikute lemmiktekst sisaldab hulganisti valeväiteid“, 9.10.2019, autor Greete Lehepuu). 

Pahalase olemasolu on vandenõuteooriate läbiv motiiv olgu selleks siis Bill Gates või George Soros. Näite tekstis võib selleks pidada ka Al Gore’i („tema käsilased näitavad diagrammi ainult aastani 2003“). Lause „On üks konstant, millest ei taheta eriti rääkida.“ vihjab samuti kergelt vandenõuteoreetilisele uskumusele (keegi – ilmselt kliimateadlased, varjavad tahtlikult nimetatud konstanti).

Liigne lihtsustamine: antud strateegia viitab olukorra lihtsustamisele sellise määrani, et see viib ebaõigete järeldusteni.

Niisugust strateegiat on tahtlikult või tahtmata kasutanud Lippmaa enda poolt antud intervjuus korduvalt:

Näiteks: 
„Nüüd: kuidas CO2 kliimat mõjutab? (Lippmaa teeb kätega sellise liigutuse, nagu püüaks ta rahustada tigedat koera.) Muidugi, kasvuhoonegaasid on nagu tekk ümber magava mehe – ilma nendeta oleks maakera elukõlbmatu jääpall. Aga süsinikdioksiid moodustab kasvuhoonegaasidest ainult viis protsenti! Ta on üsnagi tähtsusetu.“
VÕI
„Kummikuid põletada tõenäoliselt ei maksa, sest vääveldioksiid on füsioloogiliselt veidi mürgine. Aga süsinikdioksiid – seda võib levitada küll, miks mitte. Tulemuseks on ainult lopsakam loodus.“

Kuigi CO2 pole tõepoolest ainuke kasvuhoonegaas, püsib see atmosfääris teistest palju kauem ning moodustas inimese poolt õhku paisatavatest kasvuhoonegaaside heitkoguste mahust 2021. a 80% (vt allikas). Ehk kui me räägime inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest, siis siinkohal on CO2 küll peamine panustaja. Ka väga väike süsihappegaasisisalduse muutus atmosfääris tekitab suhteliselt märgatava temperatuurimuudatuse atmosfääris. Loe lisaks Annela Anger-Kraavi kommentaari Lippmaa väitele.

Mis puudutab süsihappegaasi „levitamist“ ja lopsakamat loodust õhkupaisatud CO2 tõttu, siis keskendub see vaid ühele aspektile: CO2 on taimel vaja fotosünteesiks, seega on CO2 emissioon taimedele kasulik. Tõepoolest, tööstuslikus taimekasvatuses antakse taimedele sageli süsihappegaasi kunstlikult juurde, et ergutada nende kasvu. Järelikult peaks ka atmosfääri kasvanud süsihappegaasisialdus olema taimede kasvuks soodne. Niisugune lihtsakoeline käsitlus jätab aga kahe silma vahele asjaolu, et kasvuks on taimel vaja ka teisi tingimusi, näiteks sobivat kasvutemperatuuri ja piisaval hulgal niiskust, mida taimekasvatajad katsuvad kontrolli all hoida. Kasvanud süsihappegaasisisaldus atmosfääris ning kaasnev temperatuuri kasv ja põuaperioodid võivad aga avaldada taimede kasvule mittekontrollitud tingimustes hoopis vastupidist mõju. Ka on leitud, et taimed küll kasvavad kiiremini süsihappegaasiga rikastatud keskkonnas, kuid nende eluiga jääb lühemaks. Loe lisaks siit.

Seega on mõlema kommentaari puhul tegu liigse lihtsustamisega, mis kokkuvõttes viivad ebaõigete järelduseni.

Võimatud ootused: see hõlmab ebarealistlike tõendite nõudmist või ebaõiget arusaamist teadusliku määramatuse olemusest. Kuna teadus on tavaliselt tõenäosuslik, on absoluutse teadusliku kindluse nõudmine tõhus meetod teadusliku tõestusmaterjali kahtluse alla seadmiseks. Kliimamuutustega seoses kasutatakse eksitavaid väiteid, näiteks: „Kui teadlased ei suuda isegi järgmise nädala ilma ennustada, siis kuidas saavad nad ennustada kliimat 100 aasta pärast?“ Nad õhutavad kahtlust, andes mõista, et usaldada saab ainult teadust, mis töötab 100% kindlusega. Selline võimatu ootus õõnestab teaduse kultuurilist autoriteeti – isegi kui seda toetab ekspertide konsensus. (Näiteks: Cook, 2020; Osborne jt. 2022).

Kasutatud allikad:

Cook, J. (2020). A History of FLICC: The 5 techniques of science denial. Sceptical Science. Kättesaadav: https://skepticalscience.com/history-FLICC-5-techniques-science-denial.htmlCook, J. & Lewandowsky, S. (2020). The Conspiracy Theory Handbook. Kättesaadav: http://sks.to/conspiracy

Cook, J., Lewandowsky, S., & Ecker, U.K.H. (2017). Neutralizing misinformation through inoculation: Exposing misleading argumentation techniques reduces their influence. PLoS ONE 12: e0175799.

Council of Europe. 2015. Teaching Controversial Issues. Available online: https://edoc.coe.int/en/humanrights-democratic-citizenship-and-interculturalism/7738-teaching-controversial-issues.html (accessed on ….).

McIntyre, L. (2019). The scientific attitude: Defending science from denial, fraud, and pseudoscience. The MIT Press.

Osborne, J., Pimentel, D., Alberts, B., Allchin, D., Barzilai, S., Bergstrom, C., Coffey, J., Donovan, B., Kivinen, K., Kozyreva. A., & Wineburg, S. (2022). Science Education in an Age of Misinformation. Stanford University, Stanford, CA.

https://www.youtube.com/watch?v=AqcUP0sDglg
https://www.youtube.com/watch?v=wXA777yUndQ
http://www.petitionproject.org/index.php

Ka sinul on võimalik pöörduda tagasi ülesande eelmises punktis tehtud ülesande analüüsiva osa juurde ja leida ülesandest väited, mille korral on pigem kasutatud teaduse eitamise taktikaid või eksitatud info esitamise selguses. Seda tüüpi väited kuvatakse sulle koos eksperdi vastusega punakas toonis. Proovi leida vähemalt kolm sellist väidet! Saad seda teha siin.

Intervjuu

Mõtteid õpetajale „Kliimamuutuste ABC“ praktilise ülesande läbiviimiseks õpilastega.

Kliimamuutuste ABC praktilist ülesannet saab õppijatega läbi viia kasutades rühmatöö meetodit. Iga rühm saab ülesandeks töötada läbi intervjuu akadeemik E. Lippmaaga ning tuua sealt välja loetud hulk (nt 5-6) kliimateemadega seotud väärväiteid. Väärväited võib kokku võtta ja esitada omapoolsete selgitustega postril, mille rühm saab valmistada ühistööna. Valminud postrid paigutada ühte ruumi kõigile osalejatele tutvumiseks ning ühiseks esitlemiseks, aruteluks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kokkuvõtete tegemisel võib ja saab kasutada abivahendina väidete analüüsi ülesandesse lisatud ekspertide selgitusi.
Lisatud videost saab ülevaate rühmatöö läbiviimisest Tartus, 02.03.2023 toimunud koolituselt õpetajatele.

Eelmine
Järgmine