Tähtvere dendropark, tuntud ka kui Maaülikooli dendropark,
asub Eesti Maaülikooli hoonete ja Emajõe vahelisel alal. Park haarab enda alla ligemale 40 ha ja on seeläbi Tartu suurim roheala. Dendropark rajati 1971. aastal Maaülikooli metsateadlaste eestvedamisel,
eesmärgiga kasvatada välismaiseid puu ja põõsaliike teadus- ja õppetöö tarbeks.
Dendropargi mullad on mitmekesised ja eriilmselised. Dendropargist suur osa asub Emajõe lammialal, kus tihti esineb kevadeti ka üleujutusi. Väiksem osa pargist asub reljeefilt kõrgemal ehk kuivematel muldadel, kus mineraalmuldadest on esindatud näivleetunud muld (LP) ning nõlvadel asuvad nõrgalt kuni keskmiselt erodeeritud mullad (E2k). Kuivendatud lammialal on levinud hästi lagunenud turbaga turvasmullad ehk sügavad lammi-madalsoomullad (AM’’’). Mullastiku ja niiskustingimuste varieerumine loob erinevaid kasvutingimusi taimeliikidele.
Joonis 1. Tähtvere dendropargi mullastikukaart 1:10000. Tumesinisega on tähistatud Eesti Maaülikooli Metsamaja.
Tähtvere dendropark on oma hea asukoha tõttu saanud väga populaarseks linnuvaatluskohaks. Niisamuti viiakse pargis läbi botaanilisi inventuure ning uuritakse mitmeid mutukaid. 2020. aasta botaanilisel inventuuril loendati kokku üle 700 erineva liigi soontaimi, lülijalgseid ja linde. Tuvastati mitmeid III kaitsekategooria taimi, nagu balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), suur käopõll (Listera ovata), ohakasoomukas (Orobanche pallidiflora) ja ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum). Haruldasematest taimeliikidest kasvab dendropargi kesksel lagealal harilik ussitatar (Polygonum bistorta), mis on iseloomulik üksnes sellele piirkonnale. Lülijalgsetest liigirohkeim rühm oli liblikalised (Lepidoptera) – 118 liiki. Märkimisväärne on kiililiste (Odonata) ja oluliste putuktolmendajate – kimalaste (Bombus spp.) – mitmekesisus. Dendropargi ornitoloogilised vaatlused annavad teavet pargis kohatavatest linnuliikidest. 2006 a. läbi viidud vaatlusandmete põhjal on pargis nähtud üle 127 linnuliigi, kellest pargiga otse on seotud 87 liiki. 2020 a. uuringus selgus, et pargis registreeriti 59 pesitsevat linnuliiki, millest arvukaim linnuliik oli metsvint. Peale pesitsejate kasutavad parki toitumisalana paljud naabruses elavad linnud, keda käsitletakse kui külalisi, ning keda kokku loendati 41 liiki. Pargi piires kohati I kategooria kaitsealustest liikidest merikotkast, väike-konnakotkast, suurt-konnakotkast ning kalakotkast.
Kliimamuutused mõjutavad Tähtvere dendropargi mitmekesisust. Eriti on ohustatud lammialad, kuna kliimamuutustega kaasnevad temperatuuri ja veerežiimi muutused mõjutavad lammi luha taimestiku kasvu ja elujõulisust, samuti seal elavaid putukaid ja linnuliike. Kliimamuutuste mõju tunnevad ka kõik puu ja põõsaliigid. Keskmise temperatuuri tõus pikendab küll puude vegetatsiooniperioodi (aeg, mil taimed fotosünteesivad), kuid see ei pruugi ühtemoodi sobida erinevatele liikidele. Näiteks, puudel aitab see paremini kasvada, kuid põuaperioodide sagenemine ja pikenemine raskendab puude elutegevust. Ka mullastikule avaldab kliimamuutus mõju eelkõige muutuva sademetehulga ja maakasutuse (kuivendamise) tõttu. Turvasmullad on õrnad ja tundlikud, eriti mullaharimise suhtes. Neid kaitseb kõige paremini mullale omane taimkate ja muutumatu veerežiim.
Tähtvere dendropark kui ökosüsteem on ajas muutuv. Teadlikkus kliimamuutuste mõjudest aitab paremini mõista, kuidas säilitada ja kohandada seda olulist looduslikku ala tulevikus.
Kliimamuutused vähendavad elurikkust https://kliimatarkused.ut.ee/kliimatarkused/b3