Mets on keeruline ökosüsteem, kus puude kõrval esinevad palju organismid – mikroskoopilistest seentest kuni suurema loomastikuni, näiteks põdrani. Mets toimib kooskõlas ilmastiku ja mullastikuga ja kõigil on selles süsteemis oma roll. Metsaökosüsteemi arengut kujundavad ilmastikunähtused nagu põud, torm, temperatuuride erinevus ja sademed. Oluline roll metsa arengule on ka inimesel. Ilmastikunähtustest on olulisemad nt põud, tormid, pikne, aga ka külm ja lumi. Inimene võib metsa kahjustada nii otseselt, aga ka kaudselt, nt metsatulekahjud, puude mehhaaniliselt vigastamine, uute taimekahjurite liikide sissetoomine ja põhjustades kliimasoojendamist. Kusjuures Eesti metsatulekahjudest on pea 100% inimese põhjustatud.
Üraskid on meie metsades elanud kogu aeg. Varasemalt ei pööratud neile nii palju tähelepanu, kuna nende poolt tekitatud majanduslik kahju oli tagasihoidlik. Hüppeliselt on suurenenud metsade pindala, kus putukatega sh kuuse-kooreüraskiga on probleeme (Stat: KK513). Peamised pohjused on pehmed talved ja pikad vegetatsiooniperioodid; pikad põuad; tormid ning ka kuuse enamusega metsade osakaal. Kõik peale viimase võib öelda on kliimamuutustest tingitud.
- Pehmed talved – putukate talvitumise edukus suureneb;
- Pikem vegetatsiooniperiood – võimaldab 2 põlvkonda aastas;
- Põuad nõrgestavad puid – nõrgastatuid puid on putukatel lihtsam asustada nt ürasklased, kärsaklased, siklased;
- Põud on eriti ohtlik kuuskedele, sest kuusk oma pinnalähedase juurestikuga ei saa kuival ajal enam veega küllaldaselt taime varustada. Selle tagajärjel langeb tüves vaigurõhk, vaigueristus väheneb ja puu ei saa enam tagasi tõrjuda putukate (nt kooreüraskite) rünnakuid.
- Tormid – tormimurdu on loomadel lihtne asustada;
- Kuuse enamusega metsad – kuuse kooreüraski eeliselupaik. Eesti metsade puuliigilisest koosseisust moodustab pea pool okaspuud, 17% on kuused (Stat: KK51).
Üraskist
Üraskid on tumedad saleda rulja kehaga putukad. Mõõtmetelt väga väike mardikas (enamasti 1–5 mm, harvem kuni 9 mm pikk), keda ilma väga hea luubi või mikroskoobita määrata ei saa. Oluliseks määramistunnused, entomoloogidele, on mardika järsakul olevad kidad ja karvad. Järask on täiskasvanud mardika viimase seljalooge, mis näeb välja nagu jupp kattetiivaid oleks tagant ära lõigatud. Järsak on mardikale väga vajalik, sest sellega lükatakse käikutest välja näripuru.
Ürasklased on täismoondega putukad (muna –> vastne –> nukk –> valmik). Kuna nende vastsed elavad puidus, seega pea terve elu, sest vastse iga on kordades pikem, kui valmiku iga.
Fotod: Kuuse-kooreürask (Ips typographus) ja tema seljalooke järsak. E. Merivee, A. Mürk, CC BY-SA 3.0
Üraski vastsed (kutsutakse vageltõukudeks) on valged, jalutud, pruuni peaga ja nad toituvad puiduseentest. Seene eosed viivad valmikud uude koju kaasa. Kõik Eestis elavad üraskiliigid elavad puude koore all või puidus (tavaliselt maltspuidus). Ürasklasi on Euroopas üle 300 ja Eestis 70 liiki (Voolmaa 1997). Väljuvad sealt ainult küpsussöömaks (suur sööming enne paarumist ja munemist) ja paarumiseks (nii kutsutakse putukate paljunemist). Enamasti asustavad surnud või tugevasti nõrgestatud puid ning metsamaterjali.
Sigimisperioodil moodustavad üraskid peresid (monogaamne peremudel = isa+ema, polügaamne peremudel = isa+mitu ema). Monogaamses peres rajab emane käigu, kuhu saabub isane, polügaamses rajab isane avara sisenemisava ja paarituskoja, kuhu tulevad emased, kes peale paarumist rajavad oma emakäigu. Munad munetakse koore alla, emakäigu servadesse. Vastsed närivad igaüks järjest laieneva käigu, mille lõpus nukkutakse. Igal üraski liigil on väga iseloomulik kahjustuspilt, käigumuster (haudepilt) ja tavaliselt ka liigispetsiifiline toiduobjekt. Tavaliselt esinevad erinevad liigid ka puu spetsiifilisel osal (juurtel, okstel, tüvel jms).
Kuuse-kooreürask on polügaamne putukas, iga isase juurde lendab kohale tavaliselt kaks mõnikord ka kolm emast. Paarituskojast närib iga emane omaette emakäigu ja muneb selle serva 40 kuni 60 muna. Pärast koorumist närivad tõugukäigud, mis lähevad järjest suuremaks, sest tõuk järjest kasvab. Käigu lõpus tehakse nukuhäll, milles nukkutakse.
Kasutatud materjal: