Lapse kasvades õpetame teda märkama võimalusi käituda keskkonda säästvalt (nt vee ja elektri kokkuhoid) ning mõistma, et temast sõltub looduse hoidmine (nt paberi säästlik kasutamine jne). Õhutame last mängudes, ümbritsevas looduses, liikluses, oma ja kaaslaste tervise seisundis jm märgatu kohta küsimusi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma (oletama ja oletusi kontrollima) ning märgatust ja kogetust järeldusi tegema.
Avatud mitmekultuurilises ühiskonnas on esindatud mitmed rahvad, erineva väljanägemise, traditsioonide ja keele esindajad. Igapäevases õppe- ja kasvatustegevuses mitmekultuurilisuse teema käsitlemisel eduelamusi pakkudes kujuneb lapsel positiivne suhtumine iseendasse ja teistesse, salliv suhtumine endast erinevasse (erivajadustega ja eri rahvusest kaaslased). Selle kaudu saab laps ettevalmistuse kliimamuutustest tingitud suuremate rahvarännete korral toimetulekuks ja adekvaatselt olukorra hindamiseks.
Üldõpetuslikku tööviisi rakendades ärgitatakse last märkama/nägema ilu ümbritsevas elus, inimeste töös ja käitumises ning toetatakse lapse soovi ise oma tegevusega kasu tuua. Üldinimlike väärtuste kujunemine ning terviseõpetus ja -kasvatus eeldavad täiskasvanu eeskuju, personali enda tervislikku käitumismudelit, sh sotsiaalselt kompetentset käitumist ja tervist väärtustavat eluviisi.
Teema käsitlemisel lõimitakse erinevaid tegevusi. Oluline on uurimuslik aspekt tegevustes ja lapse enda aktiivne osalemine. Olulised on vaatlemine ja uurimine. Vaatluse käigus on oluline vaatlustulemuste dokumenteerimine (vaatluspäevik, mõistekaart, vaatlusleht, joonistused, fotod, voolingud, meisterdused, laste ütluste/mõtete kogumine jne). Vaatluse ajal ja sellele järgnevalt kasutatakse mitmesuguseid lapse kõnet aktiveerivaid tegevusi nagu kirjeldamine ja arutlemine (analüüsimine). Lastele mõeldud aimekirjanduse ja õppemängude saab lastele selgitada ka keerulisemaid mõisteid. Teema käsitlemisel tuleb silmas pidada, et tegevused toetaksid ka laste matemaatiliste oskuste arengut (mõõtmine, loendamine, võrdlemine jne).
Olulised on õppekäigud väljaspool lasteaia õueala, et vaadelda ilmaelementide mõju loodus- ja linnakeskkonnale. Lapsed saavad ise tajuda päikesekiirte soojendava mõju erinevust puude varjus, avatud maastikul või linnakeskkonnas asfaltkattega aladel majade vahel. Loodusnähtuste mõistmisele aitab kaasa näitlikustamine katsete ja eksperimentide abil. Kasutada saab ka teemakohased veebirakendusi ja internetilehekülgi vajalike hoiatuste ja nõuannetega.
Meetodid. Lõimitakse erinevaid tegevusi: võrdlemine, modelleerimine, mõõtmine, arvutamine, vestlemine, ettelugemine, katsed, tingmärkidega tutvumine, arutelu, piktogrammid jne.
Vahendid. Termomeeter, välja prinditud ja lamineeritud hoiatusmärgid (ohtliku ilma sümbolid), varude ja abivahendite nimekiri piltide ja märksõnadega, katsete läbiviimiseks vajalikud vahendid, sobilik aimekirjandus.