- Avaleht
- Saateks
- Kliimamuutuste ABC
- Sissejuhatus
- A Põhjused
- A1 Kliima ja kliimasüsteem
- A2 Kust me teame, et kliima soojeneb?
- A3 Senised kliimamuutused Põhja-Euroopas ja Eestis
- A4 Kliima soojenemine on inimtekkeline
- A5 Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid
- A6 Kliima tulevik sõltub meist endist
- A Ettekanne – Kliimamuutuste ABC põhjused
- A Ettekanne – Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval
- A Ettekanne – Kliimamuutuste kultuurimärgid
- A Ettekanne – Kas Eesti tulevik on tormisem?
- A Ettekanne – Milleks kliimaajalugu?
- A Ettekanne – Inimtegevuse mõju Maa kliimale
- B Mõjud
- B1 Maa kliima tulevik
- B2 Põhja-Euroopa ja Eesti kliima tulevik
- B3 Kliimamuutused vähendavad elurikkust
- B4 Kliimamuutused vähendavad loodushüvede kättesaadavust
- B5 Kliimamuutused ohustavad inimühiskonda
- B Ettekanne – Kliimamuutuste ABC mõjud
- B Ettekanne – Kliimamuutused ja maakasutus
- B Ettekanne – Võõrliikide invasioonid – ajas pöördumatu protsess
- B Ettekanne – Põllumajandus muutuvas kliimas
- B Ettekanne – Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide
- B Ettekanne – Muld ja kliimamuutused
- C Lahendused
- C1 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
- C2 Üksikisikute ja kogukondade, ettevõtete ning riikide roll heitkoguste vähendamisel
- C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste vähendamiseks
- C4 Vältimatute kliimamuutustega kohanemine
- C Ettekanne – Kliimamuutuste ABC lahendused
- C Ettekanne – Kultuuri roll rohepöördes ja tasaarengus
- C Ettekanne – Jätkusuutlikud rakendused energiatehnoloogias
- C Ettekanne – Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel
- C Ettekanne – Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?
- C Ettekanne – Muutuv kliima, muutuv keskkond – ühiskonna reageeringud sellele ajaloolises vaates
- C Ettekanne – Kliima ja ühiskond
- Kliimamuutuste ABC praktiline ülesanne
- Kliimamuutuste ABC lisaülesanded
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (est) pdf
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (rus) pdf
- Õppematerjalid
- Sissejuhatus
- Elurikkus
- Kodukoha elurikkus ja kliimamuutuste mõju sellele (alusharidus)
- Puu looduses ja loodus puul (põhikooli I kooliaste)
- Elurikkus, kliima ja avastusrada (põhikooli II ja III kooliaste)
- 1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste
- 2. osa: Kuidas aitavad küsimused kaasa tõhusale õppimisele?
- 3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid tõhusalt õpetada?
- 4. osa: Avastusraja rakendus
- 5. osa: Avastusraja kasutamine põhikooli II kooliastmes
- 6. osa: Õppematerjali kasutamine õpilastega tunnis
- Kliimamuutuste mõju elurikkusele (gümnaasiumiaste)
- Putukad ehk kliimamuutus maasikamaal (huviharidus)
- Mets ja kliimamuutused (huviharidus)
- Kliimamuutused dendropargis – avastusrada (huviharidus)
- Pilk ajalukku läbi puu aastarõngaste (huviharidus)
- Kunst ja ürask kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Käsitöö ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Muutused keskkonnas
- Ilm meie ümber. Kliima soojenemine (alusharidus)
- Toimetulek keskkonna muutustega ja kohanemine (alusharidus)
- Ilm meie ümber. Toimetulek muutustega (põhikooli I kooliaste).
- Kliimamuutustega kohanemine: Kuumus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kaduv toit (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuutused: Müüdid ja tegelikkus (gümnaasiumiaste)
- Kunst ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Maa energiabilanss (huviharidus)
- Tootmine ja tarbimine
- Tootmine ja materjalid (alusharidus)
- Tarbimise vähendamine (alusharidus)
- Soovid ja vajadused. Tarbimise vähendamine (põhikooli I kooliaste)
- Maale mahtuv majandus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliima ja õiglus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuuutused, energia ja elustiilid (gümnaasiumiaste)
- Elamu disainimine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt (gümnaasiumiaste)
- Kliimamuutuste mõju majandustegevusele (gümnaasiumiaste)
- Süsinikujalajälg – mis ja kuidas? (huviharidus)
- Ideepank (jalgpallist kunstiringini) (huviharidus)
- Õppematerjalid erivajadustega õppijale
- Sõnastik
Puu looduses ja loodus puul
Kellele on õppematerjal mõeldud?
Esitatud õppematerjal on mõeldud eelkõige esimese kooliastme õpetajatele.
Õppematerjali tutvustus
Materjali eesmärgiks on õpilastes looduse suhtes hooliva ja tähelepaneliku hoiaku kujundamine ühe puu ja sellega seotud organismide põhjaliku tundmaõppimise kaudu. Õpiobjektis sisalduvate ülesannete lahendamine aitab õppijatel märgata ümbritsevas keskkonnas toimuvaid muutusi ning seoseid elus ja eluta looduse vahel ning ühtlasi on aluseks loodusteadusliku maailmavaate tekkele. Valitud eakohased ja praktilised õppetegevused põhinevad looduskeskkonna vahetul kogemisel.
Puude teema käsitlemist soovitame alustada eesti keele ja kirjanduse tunnis, kus tutvutakse puude tähtsusega Eesti kultuuriloos. Seejärel valitakse kooli lähiümbrusest klassi OMA PUU, mida hakatakse lähemalt uurima.
Õppematerjal on jagatud kolmeks osaks: sissejuhatus, materjalid õpetajale ja materjalid õpilasele. Sissejuhatavalt lehelt leiate õpiobjekti üldised eesmärgid, õppetegevuste seose riikliku õppekavaga ning olulisemad märksõnad.
Õpetajale mõeldud materjalide alt leiate neli (õppeaineid lõimivat) tegevuskava pealkirjadega: “Puud Eesti kultuuriloos”, “Klassi oma puu valimine”, “Esmane tutvus klassi oma puuga” ja “Valitud puu vaatlus”. Lisaks sisaldab õpetajatele mõeldud materjal viiteid õppetegevusi toetavatele kirjandusallikatele (rubriigis “Loe lisaks”).
Õpilasele mõeldud materjalide alt saab alla laadida õppetegevusi toetavaid juhiseid ning töölehti, mida saab vajadust mööda ka muuta.
Märksõnad
- Märkamine: elurikkus, muutused looduses, seosed teiste organismidega ja eluta loodusega
- Seosed: toit, elupaik, varjumine, sh kuuma ja külma eest, koostöö
- Loodusearmastus: elurikkuse väärtustamine
- viib õpetaja juhendamisel läbi lihtsamaid vaatlusi ja praktilisi töid;
- sõnastab oma meeltega saadud kogemusi, kirjeldab nähtusi ja objektide omadusi;
- kirjeldab puud, kasutades õpitud loodusteaduslikke termineid;
- kasutab andmekogumiseks (digi)tehnoloogiavahendeid;
- toob näiteid organismide seoste kohta looduses;
- vormistab vaatlusinfot, koostab rühmatööna puu vaatluspäeviku.
Autorid: Kaire Jõgi ja Aigi Kikkas
Õppematerjali üldised õpiväljudid riiklikule õppekavale tuginedes
Õppija
- sõnastab oma meeltega saadud kogemusi, kirjeldab nähtusi ja objektide omadusi, kasutades õpitud loodusteaduslikke mõisteid;
- teeb õpetaja juhendamisel lihtsamaid vaatlusi, praktilisi töid ja vormistab vaatlusinfot: teeb järeldusi ning esitleb tulemusi;
- toob näiteid organismide seoste kohta looduses ja koostab lihtsamaid toiduahelaid;
- kasutab andmekogumiseks (digi)tehnoloogiavahendeid;
- väärtustab looduses viibimist ja oma kodukoha elurikkust.
Õppija
- mõistab matemaatikaga seonduvat ümbritsevas elus ja kirjeldab seda arvude abil;
- leiab arvu loendamise tulemusena ja kirjutab selle numbrite abil;
- loeb ja kirjutab naturaalarve 0 – 10 000; liidab ja lahutab arve peast 100 ja kirjalikult 10 000 piires; valdab korrutustabelit;
- hindab ümbruses suurusi ja oskab neid arvestada, kirjeldab mõõtühikute suurust endale tuttavate suuruste kaudu (teisendab pikkus, massi ja ajaühikutega);
- hindab õpetaja abiga ülesande lahendamise saadud tulemuse reaalsust.
Õppija
- väljendab end selgelt ja asjakohaselt suuliselt ning kirjalikult;
- jutustab kuuldust, nähtust ja loetust.
Õppija
- kujundab, modelleerib ja meisterdab lihtsamaid esemeid;
- kasutab materjale säästlikult.
