- Avaleht
- Saateks
- Kliimamuutuste ABC
- Sissejuhatus
- A Põhjused
- A1 Kliima ja kliimasüsteem
- A2 Kust me teame, et kliima soojeneb?
- A3 Senised kliimamuutused Põhja-Euroopas ja Eestis
- A4 Kliima soojenemine on inimtekkeline
- A5 Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid
- A6 Kliima tulevik sõltub meist endist
- A Ettekanne – Kliimamuutuste ABC põhjused
- A Ettekanne – Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval
- A Ettekanne – Kliimamuutuste kultuurimärgid
- A Ettekanne – Kas Eesti tulevik on tormisem?
- A Ettekanne – Milleks kliimaajalugu?
- A Ettekanne – Inimtegevuse mõju Maa kliimale
- B Mõjud
- B1 Maa kliima tulevik
- B2 Põhja-Euroopa ja Eesti kliima tulevik
- B3 Kliimamuutused vähendavad elurikkust
- B4 Kliimamuutused vähendavad loodushüvede kättesaadavust
- B5 Kliimamuutused ohustavad inimühiskonda
- B Ettekanne – Kliimamuutuste ABC mõjud
- B Ettekanne – Kliimamuutused ja maakasutus
- B Ettekanne – Võõrliikide invasioonid – ajas pöördumatu protsess
- B Ettekanne – Põllumajandus muutuvas kliimas
- B Ettekanne – Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide
- B Ettekanne – Muld ja kliimamuutused
- C Lahendused
- C1 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
- C2 Üksikisikute ja kogukondade, ettevõtete ning riikide roll heitkoguste vähendamisel
- C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste vähendamiseks
- C4 Vältimatute kliimamuutustega kohanemine
- C Ettekanne – Kliimamuutuste ABC lahendused
- C Ettekanne – Kultuuri roll rohepöördes ja tasaarengus
- C Ettekanne – Jätkusuutlikud rakendused energiatehnoloogias
- C Ettekanne – Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel
- C Ettekanne – Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?
- C Ettekanne – Muutuv kliima, muutuv keskkond – ühiskonna reageeringud sellele ajaloolises vaates
- C Ettekanne – Kliima ja ühiskond
- Kliimamuutuste ABC praktiline ülesanne
- Kliimamuutuste ABC lisaülesanded
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (est) pdf
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (rus) pdf
- Õppematerjalid
- Sissejuhatus
- Elurikkus
- Kodukoha elurikkus ja kliimamuutuste mõju sellele (alusharidus)
- Puu looduses ja loodus puul (põhikooli I kooliaste)
- Elurikkus, kliima ja avastusrada (põhikooli II ja III kooliaste)
- 1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste
- 2. osa: Kuidas aitavad küsimused kaasa tõhusale õppimisele?
- 3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid tõhusalt õpetada?
- 4. osa: Avastusraja rakendus
- 5. osa: Avastusraja kasutamine põhikooli II kooliastmes
- 6. osa: Õppematerjali kasutamine õpilastega tunnis
- Kliimamuutuste mõju elurikkusele (gümnaasiumiaste)
- Putukad ehk kliimamuutus maasikamaal (huviharidus)
- Mets ja kliimamuutused (huviharidus)
- Kliimamuutused dendropargis – avastusrada (huviharidus)
- Pilk ajalukku läbi puu aastarõngaste (huviharidus)
- Kunst ja ürask kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Käsitöö ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Muutused keskkonnas
- Ilm meie ümber. Kliima soojenemine (alusharidus)
- Toimetulek keskkonna muutustega ja kohanemine (alusharidus)
- Ilm meie ümber. Toimetulek muutustega (põhikooli I kooliaste).
- Kliimamuutustega kohanemine: Kuumus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kaduv toit (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuutused: Müüdid ja tegelikkus (gümnaasiumiaste)
- Kunst ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Maa energiabilanss (huviharidus)
- Tootmine ja tarbimine
- Tootmine ja materjalid (alusharidus)
- Tarbimise vähendamine (alusharidus)
- Soovid ja vajadused. Tarbimise vähendamine (põhikooli I kooliaste)
- Maale mahtuv majandus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliima ja õiglus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuuutused, energia ja elustiilid (gümnaasiumiaste)
- Elamu disainimine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt (gümnaasiumiaste)
- Kliimamuutuste mõju majandustegevusele (gümnaasiumiaste)
- Süsinikujalajälg – mis ja kuidas? (huviharidus)
- Ideepank (jalgpallist kunstiringini) (huviharidus)
- Õppematerjalid erivajadustega õppijale
- Sõnastik
Ilm meie ümber. Toimetulek muutustega
Kellele on õppematerjal mõeldud?
Esitatud õppematerjal on mõeldud eelkõige esimese kooliastme õpetajatele.
Õppematerjali tutvustus
Ohtliku ilma teemat on kooli esimese astme õpilaste puhul soovitatav käsitleda koos aastaaegadega. Peamine on lasta lastel endil pakkuda lahendusi ilmaga seotud olukordade- ning probleemidega toimetulekuks. Igapäevaste ilmateadete vaatamine ja kuulamine aitab vanuse kasvades kinnistada ilmahoiatuste numbrilist infot. Õpetajale on abiks Keskkonnaagentuuri veebileht, kus on põhjalikult lahti kirjutatud iga ilmasümboli kriteeriumid ja käitumisjuhised ohtlike ilmanähtuste korral (vt ilmateenistus.ee).
Regulaarsete (süsteemsete) ilmavaatluste tegemine aitab kujundada arusaama kliimast, seda mõjutavatest teguritest ja andmekogumise meetoditest. Soovitatav on peale ilmavaatluste juhtida tähelepanu elusloodusele, näiteks vaadelda paralleelselt valitud puuliigi sesoonseid muutusi (vt õppematerjali “Puu looduses ja loodus puul”).
Õppeaastate lõpus tehakse kokkuvõte, eakohased järeldused, kooliastme lõpuks jõutakse kliima ja kliimamuutuste mõisteteni (kogutud andmete võrdlus andmebaasides leitavaga). Oluline on ilma- ja kliimaterminite kasutamine õiges kontekstis.
Õppematerjal on jagatud kolmeks osaks: sissejuhatus, materjalid õpetajale ja materjalid õpilasele. Sissejuhatavalt lehelt leiate õppematerjali üldised eesmärgid, õppetegevuste seose riikliku õppekavaga ning olulisemad märksõnad.
Õpetajatele mõeldud materjalide alt leiate neli (õppeaineid lõimivat) tegevuskava pealkirjadega: “Ilm ja aastaajad”, “Ilmavaatlused”, Ilm, kliima ja kliimamuutused” ning “Ohtlik ilm. Toimetulek”. Veel sisaldab õpetajatele mõeldud materjal viiteid õppetegevusi toetavatele kirjandusallikatele (rubriigis “Loe lisaks”).
Õpilasele mõeldud materjalide alt saab alla laadida õppetegevusi toetavaid juhiseid ja töölehti, mida saab vajadust mööda ka muuta. Lisaks leiate kolm interaktiivset töölehte õpitud terminite ja sümbolite meenutamiseks.
Märksõnad:
Muutumine: kuude ja aastaaegade vaheldumine, ilm erinevatel aastatel)
Märkamine: ilmanähtused
Ilmaga seotud terminid: ilmaelemendid, ilmanähtused jne
Ilmaga seotud sümbolid/märgid
Käitumine äärmuslike ilmaolude korral, selleks ettevalmistumine
Elus ja eluta looduse seosed
- selgitab termineid “ilm” ja “kliima”;
- seostab ilmateate numbrilist infot reaalse ilmaga;
- kirjeldab ja võrdleb eri piirkondade ilmaprognoose;
- teeb õpetaja juhendamisel lihtsamaid vaatlusi, praktilisi töid ja vormistab vaatlusinfot, teeb järeldusi ning esitleb tulemusi;
- kasutab andmekogumiseks (digi)tehnoloogiavahendeid;
- sõnastab oma meeltega saadud kogemusi, kirjeldab nähtusi ja objektide omadusi, kasutades õpitud loodusteaduslikke mõisteid;
- nimetab kliimamuutuste põhjuseid ja tagajärgi;
- kirjeldab ilma (sh ohtlikku) õigeid termineid kasutades;
- kasutab ilmaelementide mõõtühikuid õigesti;
- nimetab ja kirjeldab ilmasümboleid, sh ohtliku ilma sümboleid;
- pakub lahendusi ohtliku ilmaga toimetulekuks.
Autorid: Kaire Jõgi, Aigi Kikkas ja Ele Pedassaar
Õppematerjali üldised õpiväljundid riiklikule õppekavale tuginedes
Õppija
- teeb õpetaja juhendamisel lihtsamaid vaatlusi, praktilisi töid ja vormistab vaatlusinfot: teeb järeldusi ning esitleb tulemusi;
- teeb ilmavaatlusi, vormistab andmeid ja teeb nende põhjal järeldusi; iseloomustab ilma ning valib ilmale vastava riietuse;
- sõnastab meeltega saadud kogemusi, kirjeldab nähtusi ning objektide omadusi, kasutades õpitud loodusteaduslikke mõisteid;
- märkab ja sõnastab vahetus ümbruses esinevaid probleeme ja pakub lahendusi;
- käitub turvaliselt;
- märkab ja jälgib looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi ning toob näiteid nende tähtsuse kohta inimese elus.
Õppija
- rakendab omandatud teadmisi ja oskusi uute tundmatute probleemülesannete lahendamisel;
- valib endale võimetekohase probleemi ja lahendab selle;
- mõistab matemaatikaga seonduvat ümbritsevas elus ja kirjeldab seda arvude abil;
- hindab õpetaja abiga ülesande lahendamise saadud tulemuse reaalsust.
Õppija
- teab teabeallikaid, oskab leida infot ja teab, mille põhjal hinnata infoallikate usaldusväärsust;
- oskab kasutada lihtsamaid esmaabivõtteid ja kutsuda vajaduse korral abi;
- mõistab keskkonna hoidmise tähtsust ja enda võimalusi selles.
Õppija
- kujundab lugemise kaudu esmaseid hoiakuid ja tõekspidamisi, väärtustab lugemist;
- väljendab end selgelt ja asjakohaselt suuliselt ning kirjalikult;
- jutustab kuuldust, nähtust ja loetust.
Õppija
- uurib ja selgitab visuaalseid pilte, jooniseid ning sümboleid (nt õpetaja valikul: sildid, kaardid, õpikute illustratsioonid, riietus, veebikeskkonnad) oma kogemuse piires;
- teab säästlikkuse ja kestlikkuse tähtsust.
