Looduskeskkond
Muutused looduses: aastaaegade vaheldumine ja selle rütmilisus; ilmastikunähtused; öö ja päev: nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses; inimese tegevused eri aastaaegadel. Kõik elusorganismid kasvavad ja arenevad. Looduses on võimalik seda jälgida. Vaadeldakse aastaaegade vaheldumise ja ilmamuutuste mõju taime- ja loomariigile ning ka inimesele. Huvitav on jälgida ilmastikunähtusi olles otse nende keskel (vihmasadu, udu jne).
Inimese mõju loodusele: tööd looduses; esivanemate looduskäsitus ja rahvakalender; loodushoid, säästev eluviis. Inimene on looduse osa, ent oma tegevusega mõjutab ta loodust enda ümber. Inimese eluviisist ei sõltu mitte ainult tema enda ega teiste inimeste tervis ja heaolu, vaid ka ümbritseva looduse muutumine. Oluline on looduse ja loodusvarade väärtustamine ning teadmised, kuidas mõjutab inimese tegevus loodust. Lastele tutvustatakse ka esivanemate looduskäsitust (uskumused, et loodusel on suur jõud mõjutada inimese elu, andide viimine metsavanale jne) ja rahvatraditsioone ning kombeid ja tavasid, kus oluline roll oli aastaaegade vaheldumisest tingitud muutustel looduses. Väga suur on inimese mõju loodusele just säästmist või raiskamist arvestades. Lastega tuleb arutleda nende teemade üle, mida saavad nemad oma igapäevategevusega looduskeskkonnale head teha, millised säästmise ja loodusest hoolimise tegevused on neile jõukohased (Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad).
Meetodid. Teema käsitlemise peamine meetod on vaatlus. Ilmavaatluste läbiviimiseks valitakse ja sisustatakse kindel koht lasteaia ümbruses. Ilmavaatlused peaksid toimuma iga päev. Igal aastaajal viiakse läbi vähemalt üks põhjalikum minimaalselt ühe nädala pikkune ilmavaatlus, mille tulemused fikseeritakse vaatluspäevikus eesmärgiga edaspidi võrrelda kogutud tulemusi erinevatel aastaaegadel ja erinevatel aastatel.
Vaatluse käigus on oluline vaatlustulemuste dokumenteerimine (vaatluspäevik, mõistekaart, vaatlusleht, joonistused, fotod, voolingud, meisterdused, laste ütluste/mõtete kogumine jne). Vaatluse ajal ja sellele järgnevalt kasutatakse mitmesuguseid lapse kõnet aktiveerivaid tegevusi nagu kirjeldamine ja arutlemine (analüüsimine). Tegevused toetavad ka laste matemaatiliste oskuste arengut läbi selliste tegevuste nagu mõõtmine, loendamine, võrdlemine jne.
Loodusnähtuste mõistmisele aitab kaasa näitlikustamine katsete ja eksperimentide abil. Olulised on ka õppekäigud väljaspool lasteaia õueala, et vaadelda ilmastikunähtusi ja ilmaelementide mõju loodus- ja linnakeskkonnale. Lapsed saavad ise tajuda päikesekiirte soojendava mõju erinevust puude varjus, avatud maastikul või linnakeskkonnas asfaltkattega aladel majade vahel.
Vahendid. Tegevuste läbiviimiseks on vajalikud ilmaelementide mõõtmiseks vahendid (termomeeter; luubid; tuulesuuna näitaja või miniilmajaam lasteaia territooriumil. Abiks on ka ilm+ rakendus.