Sissejuhatuseks
Süsinikust ja süsinikujalajäljest räägitakse kliimamuutuste kontekstis palju. Ja seda põhjendatult. Süsinikujalajälg mõõdab kasvuhoonegaaside hulka ja ilma liigsete kasvuhoonegaasideta ei peaks me üldse kliimamuutustest rääkima. Enamasti räägitakse süsinikujalajäljest kui pelgalt ühest numbrist. Selle õppematerjaliga tahame minna natuke kaugemale – teeme selgeks, kust see number tuleb ja miks seda just süsinikujalajäljeks (mitte nt metaanijalajäljeks) nimetatakse.
Iga õppija on oma taustaga, iga rühm on oma nägu.
Kui klassis on veel kõhklejaid kliimamuutuste inimtekkelisuses (ja pole aega kiirgustasakaalu õppematerjali läbida, vt järgmine alapeatükk), siis võiks enne alustamist näidata järgmisi klippe: „Maakeral on palavik“ (NASA) https://www.youtube.com/watch?v=WH5wR0AMw5g ja „Tavalised kahtlusalused“ (NASA) https://www.youtube.com/watch?v=0bCztD_YOYU.
Kui klassis on arvamus, et ega see Eestis ikka midagi väga ei muuda, siis võiks vaadata klippe: „Milline on kliimamuutuse mõju Eestis?“ (Keskkonnaministeerium), https://www.youtube.com/watch?v=rs-C45540S0 ja „Kuidas on Eesti kliima muutunud?“ (Keskkonnaministeerium) https://www.youtube.com/watch?v=fQVuxf0QP0Y.
Esitluse lõpus on lingid klippidele veel järgmistel teemadel (kõik eestikeelsed): kasvuhoonegaasid, fossiilkütuste ajalugu, energiarevolutsioon, kohanemine. Saate neid vastavalt oma õpilaste vajadusele ülesandesse juurde panna.
Seosed teiste õppematerjalidega
- Kiirgustasakaalu õppematerjali soovitame läbida enne selle õppematerjali läbimist, et õppijatel oleks ühine arusaam kliimamuutuste põhjuste kohta.
- Süsinikukalkulaatori teema juures võib süvitsi minemiseks läbida erinevate majapidamiste energiakulude võrdlemise õppematerjali.
- Kliimaõigluse õppematerjali võiks teha pärast selle õppematerjali läbimist või kõrvalpõikena erinevate riikide jalajälje alateema juures (slaidid 14–17)
- Inimtekkeliste kliimamuutustega seotud väärarusaamade õppematerjali võiks läbida slaidi juures nr 16.
Tunni kulg
Siin on tunni kulg või pigem kommentaarid slaididele. Võite esitluse jagada väiksemateks osadeks, neid omavahel kombineerida või võtta rohkem aega ning võtta järjest läbi kõik esitluse teemad. Rohelisega on välja toodud ülesanded, sinisega arutelud.
1. Alustage arutlusringiga. Näidake õpilastele slaidi nr 2 ja laske neil pakkuda, millega on tegemist? Kõigepealt saab ära nimetada üksikud nähtused ja seejärel otsige üldnimetajat. Nad peaksid lõpuks jõudma kliimamuutuste ja nende mõjudeni. Soovitame õpetajal kindlasti eelnevalt tutvuda Kliimamuutuste ABC-ga (https://kliimatarkused.ut.ee/kliimamuutuste-abc), et osata õpilaste küsimustele vastata. Vajadusel kasutage videoklippe (vt linke esitluse lõpust).
2. Slaidid 3–5. Mida meie saame ära teha? Kõigepealt püüdke õpilaste mõtted ilma suunamata (slaide näitamata) kätte saada. Arutlege. Slaide võib kasutada mõtete ärgitamiseks.
Võime avaldada oma meelt. Erineval viisil.
Väga oluline on ka kliimamuutuste teema mõistmine ning teadlike otsuste langetamine. Sellepärast teemegi endale kõigepealt selgeks, mis on süsinikujalajälg ja miks see kõik nii tähtis on.
3. Slaidid 6. Mida õpilased teavad süsinikujalajäljest? Mida see näitab? Milleks seda kasutatakse? Selgitage mõistet. Süsinikujalajälg on keskkonda heidetava süsinikdioksiidi jt kasvuhoonegaaside koguhulk, mis võimaldab hinnata inimtegevuse mõjusid keskkonnale, eriti kliimamuutusele. Süsinikujalajälg = CO2 ekvivalent!
4. Slaid 7–10. Peamised kasvuhoonegaasid ja nende allikad. Kui see osa on õpilastel juba selge, võib selle rahulikult vahelt ära jätta ja minna kohe CO2 ekvivalendi arvutamise juurde. Siiski, kui otsustate õpilastega selle läbi teha, on slaidid 8–10 head kasvuhoonegaaside allikate ja sidujate ülevaatamiseks. Saate õpilastel lasta pakkuda, millise kasvuhoonegaasiga on tegemist ja vastus ilmub peale klahvivajutust.
5. CO2 ekvivalendi (slaid 11) juures tuleb kõigepealt teha selgeks, mis on GWP. Eesti keeles praegusel hetkel teist lühendit kasutusel ei ole, nii et võiksime kasutada selle koha peal kas pikka eestikeelset mõistet (globaalse soojendamise potentsiaal) või ingliskeelset lühendit (GWP). Igal kasvuhoonegaasil on oma GWP. Definitsiooni järgi võrdub CO2 GWP ühega. Praegu on 11 slaid kujundatud nii, et ekraanil on kõigepealt GWP definitsioon ja saab õpilastelt küsida, mille definitsioon see on. Võib teha ka vastupidi. Kui teha läbi Google otsing (lapsed võivad teha nt telefoniga), saame nt metaani kohta väga erinevaid numbreid GWP-de kohta: alates 21 kuni pea 90-ni välja. Miks see nii on? Sellel on mitu põhjust.
- Kõige olulisem on selgeks teha, mitme aasta lõikes GWP-d vaadatakse. Kuna CO2 eluiga on keskmiselt 100 aastat, siis süsinikujalajälje arvutamisel vaadeldaksegi GWP-sid just 100 aasta lõikes (kuigi CH4 enda eluiga on keskmiselt umbes 10 aastat). 100 aasta lõikes on metaani GWP-d kahekümne ja kolmekümne vahel. Kui aga vaadelda lühemat ajaperioodi, siis on GWP väärtus kõrgem.
- Oluline on ka märkida, et siinkohal räägime metaani keskmisest globaalse soojendamise potentsiaalist. Aja jooksul on GWP-de hinnang (teadmised) ka muutunud. Näiteks IPCC 2. raportis anti 100 aasta lõikes CH4 GWP hinnanguks 21, viiendas raportis aga juba 28 (Global Warming Potential Values).
NB! Metaanist rääkides võiks õpilastelt küsida, kas Eestis ka metaangaasi looduslikult maa seest välja immitseb? (nt Aksi, Keri ja Prangli saare juures jäävaheaja setete vahel; https://et.wikipedia.org/wiki/Metaan)
6. CO2 ekvivalendi ülesanne on õpilaste töölehtedel (samuti slaidid 12–13). Saame teada, mitu kg CO2, CH4 ja N20 emiteeriti iga Eesti elaniku kohta 2021. aastal. Arvutuste tulemusena peaksid õpilased mõistma, miks kasutame mõistet süsinikujalajälg ja mitte nt metaanijalajälg. Kuigi CH4 ja N20 on suurema GWP-ga, on nende mõju CO2-ga võrreldes siiski väike.