Puude kasv
Rohelised taimed on autotroofsed organismid ehk nad sünteesivad ise omale anorgaanilistest ühenditest nagu CO2 ja H2O päikesevalguse olemasolul eluks vajalikud orgaanilised ained (lipiidid, valgud, süsivesikud ja vitamiinid). Seda protsessi nimetatakse fotosünteesiks ja selle käigus moodustub glükoos (suhkur), hapnik ja vesi:
6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O
Fotosüntees sõltub CO2 ja vee kättesaadavusest, valguse intensiivsusest ja temperatuurist. Kliimamuutuste üks tagajärg on keskmise temperatuuri tõus, mis tähendab pikemat vegetatsiooniperioodi. See annab taimedele võimaluse pikema ajavahemiku vältel fotosünteesida. On teada, et puuliikidel on erinevad temperatuurivahemikud, mil nende kasv on kõige intensiivsem (Lin jt. 2012), samas kõrgem temperatuur üldiselt suurendab puude kasvu (Way ja Oren 2010).
Kliimamuutustel on ka negatiivne mõju puude kasvule ja arengule. Suvised põuaperioodid esinevad ühe tihedamini ning nende ajaline kestus pikeneb. Põud raskendab taimedel fotosünteesiks vajalike ainete hankimise mullast, mistõttu fotosüntees kas aeglustub või seiskub täielikult.
Metsade kuivendamise mõju puude kasvule
Kliima võib põhjustada metsades liigniiskust ning see pärsib puude toitainete omastamist. Pikemas perspektiivis põhjustab soostumine mullaviljakuse ja puistute kasvu järjepidevat langust. Põhjamaades, sh Eestis on liigniiskete muldade kuivendamisega tegeletud pikka aega. Praegu moodustavad kuivendatud metsad ehk kõdusood Eesti metsadest ligikaudu 15 protsenti. Metsi on kuivendatud peamiselt seetõttu, et Eestis ületab aastane sademete hulk aurumise, mistõttu on Eestis levinud soostumisprotsess. Soometsade kuivendamise tulemusena muutuvad soomullad sobivamaks metsade kasvatamiseks, kuna liigniiskus taandumine annab puudele võimaluse seni turbas seotud toitainete omastamiseks. Endistest soodest on saanud pikaajalise kuivendamise tagajärjel väga tootlikud metsad, kust ühiskond saab väärtuslikku puitu. Juba kuivendatud metsade kraave tuleb aeg-ajalt puhastada ja uuendada, et üleliigse põhjavee ärajuhtimine ei oleks takistatud.
Puude kasvu taastumine peale kinni vajunud kraavide puhastamist on kiire. On leitud, et see toimub juba esimese kümne aastaga. Küll aga sõltub taastumine puutüvede läbimõõdust, metsa tagavarast ja kasvukoha viljakusest (Potapov jt. 2023).
Joonis 1. Kuivendamise mõju männi aastarõngaste jämeduskasvule, mida iseloomustab aastarõngaste laiuse muutumine. Kuivenduse rajamise ajaks (tähistatud musta kriipsuga) oli selle puu vanus 108 aastat, diameeter 8 cm ja jämeduskasv keskmiselt 0,7 mm aastas. Kuivendusjärgsel perioodil 61-aasta jooksul, on puu diameeter suurenenud 18 cm, keskmiselt ligi 3 mm aastas. Autor/allikas: Aleksei Potapov
Kuivenduskraavide rajamisega taastatakse puude kiirem kasv ja võime talletada rohkem süsinikku, küll aga katkestatakse sellega vastandlik protsess, mille käigus arenevad sood ja rabad. Siinkohal on oluline mõista, et metsakuivendussüsteemide rajamisel ja hooldamisel tuleb arvestada nii majanduslike kui keskkonnakaitseliste huvidega.