Õpiväljundid: õpilane
- võrdleb eelmise päeva ilmaennustust hetkeolukorraga;
- teeb lihtsamaid ilmaga seotud mõõtmisi;
- kasutab ilmaelementide mõõtühikuid õigesti;
- dokumenteerib ilmavaatluse tulemusi;
- teeb teatud aja ilmavaatluste kohta kokkuvõtteid (graafikud, joonised jm);
- võrdleb saadud andmeid ilmateenistuse mõõtmistulemustega ning looduses toimuvaga;
- valmistab kunstiõpetuse tunnis 1-2 ilmaelemendi (tuul, sademed, temperatuur jm) mõõtmiseks käepärase mõõtevahendi või mõõtevahendi mudeli.
Soovituslik tegevuskava 1
Esimene tegevuskava (mõeldud 3. klassi õpilastele) on koostanud sünoptik Ele Pedassaar. Tegevuskava sisaldab a) juhendit tunni läbiviimiseks (tunnikonspekti); b) slaidiettekannet ja c) õpilastele mõeldud töölehti. Tunnikonspekt ja esitlus on eraldi failidena õpetajale mõeldud metoodiliste materjalide all; töölehed on õpilaste materjalide all.
tunnikonspekt_ilma_mootmine.pdf
ilma_mootmine_3._klass_ele_pedassaar2.pptx
Soovituslik tegevuskava 2
- Vaatluse teema sissejuhatuseks näitab õpetaja ekraanile eelmise päeva “Aktuaalse kaamera” (AK) või mõne muu allika ilmateadet (järelvaatamine). Enne videoklipi käivitamist palub õpetaja õpilastel tähelepanulikult kuulata ja vaadata ning meelde jätta nende arvates kõige olulisem info.
- Arutelu pärast videoklipi vaatamist. Õpetaja esitab nähtu põhjal küsimusi, näiteks:
- Mida te saite teada tänase ilma kohta?
- Milliseid termineid/mõisteid kasutati tänase ilma ennustamiseks? Millised mõisted olid teie jaoks võõrad? Õpetaja märgib laste vastused tahvlile vm nähtavale kohale.
- Kuidas me saaksime teada, kas AK-s esitatud ennustus läks täide? Õpetaja kirjutab märksõnad tahvlile.
- Töö ilmateates sisaldunud terminite tundmaõppimiseks. Võimalikud variandid:
- Õpetaja palub õpilastel rühmatööna välja pakkuda võõraste terminite tähendused. Arutelu + õpetajale mõeldud slaidid (vt Ele Pedassaare koostatud ettekannet “Ilma mõõtmine”, lisafail).
- Õpetaja annab väikerühmadele eraldi sedelitel terminid ja nende tähendused. Lapsed püüavad igale terminile leida õige tähenduse. Arutelu.
- Tegevused tunni alguses vaadatud ilmaennustuse kontrollimiseks. Kõige parem on ilmavaatlust teha õues, aga esimesel korral võib ilma vaadelda akna juures. Vaadatakse termomeetri näitu, pilvisust, sademete esinemist, tuule tugevust ja võrreldakse ennustusega. Toimub arutelu.
- Edaspidi võiksid toimuda perioodilised ilmavaatlused õues. Alustatakse vaatlusvahendite ja vaatlustabeli tutvumisega (ühe näidise leiab õpilastele mõeldud materjalide alt) või vaatlusvahendite meisterdamisega (nt sademete mõõtevahend). Ilmavaatluse tegemisel kehtib kaks põhinõuet:
- vaatlus toimub iga kord ühes ja samas kohas (eelistatuna õues, lagedal alal);
- vaatlus tehakse alati ühel ja samal kellaajal (soovitatavalt keskpäeval).
- Võimalik kodu- või rühmatöö: õpilased koostavad järgmise päeva ilmateate (kasutades selleks näiteks ilmaäppi ILM+) ja tutvustavad seda kaasõppijatele.
Lastega jälgitakse harilikult pilvisust, sademeid ja nende faase (vihm, rahe, lörts, lumi, jäävihm, teralumi), ilmanähtusi (udu, äike, tuisk), õhutemperatuuri ning tuule tugevust (ja suunda).
Ilmavaatlused võiksid kujuneda regulaarseks: soovitav on neid korraldada igal aastaajal, vähemalt 1-2 nädalat järjest, kui võimalik, siduge ilmavaatlused looduses toimuvate muutuste jälgimisega (näiteks klassi OMA PUU vaatlusega, õpiobjekt 1). Vajaduse korral valida eri päevadeks kindlad vastutajad. Raskusaste vastavalt vanusele ja teadmiste suurenemisele kasvab (kolmanda klassi lõpuks lisandub enda kirja pandud ja erinevates andmebaasides leiduvate andmete võrdlemine ning järelduste tegemine).
Meteoroloogilisi andmeid aastate kaupa leiab Keskkonnaagentuuri kodulehelt. Koos lastega saate välja valida huvipakkuva(d) aasta(d) ja võrrelda sealseid andmeid oma vaatlustulemustega. Soovi korral võite koostada oma klassi ilmavaatluste raamatu, võttes aluseks Keskkonnaagentuuri välja antud aastaraamatu formaadi.
Keskkonnaagentuuri kodulehelt leiab veel huvitavaid jutte näiteks maakonna ilma, tormide, külmarekordite ja jõuluaegse ilma kohta. Link juttudele: ILMAJUTUD
Vahendid: AK saade; ilmavaatluspäevik; ILM+ äpp ja Keskkonnaagentuuri veebileht, ilmavaatlusvahendid (termomeeter, sademete mõõteanum, tuulelipp, joonlaud või mõõtmislatt, pilvede määramise juhend, Taimi Paljaku aastaaegade kirjeldused (lisatud eraldi failina õpetajate materjalide alla) jne.
aastaajad_taimi_paljak_01.pdf