- Virumaa veed puhtaks. https://jupiter.err.ee/1608961496/osoon-virumaa-veed-puhtaks
- Aiamuldade viljakus. https://ringfm.treraadio.ee/kordus/7629/hommikuintervjuu-emu-professor-merrit-shanskiy-aiamuldade-viljakus
- Penu, P. 2005. Eesti muldadest põllumehele. Põllumajandusuuringute keskus. https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/11492
- Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. 2012. Mullateaduse õpik kõrgkoolidele. Eesti Maaülikool, Tartumaa. 486. lk.
Juhend struktuurse mullamaali koostamiseks.
Idee aluseks on kohandatud metoodika, mida kasutatakse mullateaduse valdkonnas, mulla geneesi tõlgendamisel ja muldade klassifitseerimisel muldade kirjeldamise juures (Astover jt. 2013).
Mullaproovide või näidiste kogumiseks jalutage koos õpilastega looduses ning pange tähele, milline on muld koduaias, põllul, metsas, kraavipervel või mutimullahunnikus. Mullaproovi saab kaevata välja mulla erinevatest horisontidest ehk sügavustest. Kui soovite, võite õpilastele tutvustada mulda ja kaevata selleks otstarbeks süvendi või sügavkaeve, millest on näha mulla erinevad horisondid.
Kogutud mullast sorteerige alguses käsitsi välja suuremad juured ja kivikesed. Seda materjali saab kasutada hiljem mullamaali tegemise juures.
Maali aluseks tuleb valida tugevam põrandapapp, sest struktuurse teose loomine tähendab, et suur kogus niisket materjali kantakse pinnale, mis peab hiljem kuivama. Kui aluspind on liiga õhuke, kuivab paber rulli, mulla pind praguneb ja rikub töö väljanägemist.
Töös kasutatakse PVA liimi, kindlasti sobib ka mõni muu liim, kuid siis tuleks eelnevalt katsetada läbi kuidas liimi ja mullasegu käitub ja kuivab.
Õhema kihilise mullamaali loomiseks piisab kui liimi ja vee vahekord on 1:2 kuni 1:4 ehk siis ühe osa liimi kohta võetakse 2 – 4 osa vett. Kui kasutame struktuurse mullapinna loomiseks paksemat mullakihti, tuleb võtta liimi rohkem, et moodustunud pind oleks tugevam. Segamiseks sobivad erinevad nõud, kui segu on tehtud PVA liimiga, saab nõud hõlpsasti pesta ja taaskasutada.
Liimi segu segatakse mullaga ja kantakse pintsliga papile vastavalt soovile. Papile kantava massi paksus oleneb töö iseloomust, ka oleneb tööiseloomust kas soovitakse pinda katta ühtlaselt või mitte.
Muld on väga heterogeenne ehk ebaühtlane materjal. Seega on kunstnikul ehk teose loojal vabad käed oma loovuse kasutamiseks. Mulla-liimi segule saab lisada värve, mis võimaldavad luua põnevaid fantaasia mullamaastikke. Viimistlusena võib raputada töö peale kõige peenemat mullafraktsiooni, kleepida paika taimede juured, kivikesed jne.
Tööle omapära andmiseks saab kasutada taimede seemneid, milleks sobivad koduaiast kogutud või varasemast hooajast jäänud seemned. Suuremate seemnete „külvil“ tuleb kasutada liimi (näiteks kõrvits), väiksemate seemnete kasutamisel piisab, kui need vajutada kergelt mullaliimi segusse. Kui tegu on suurema tööga, milles kasutatakse seemneid, oleks hea piserdada töö üle õrnalt liimivee seguga (liimivee segu pannakse pritspudelisse ja seguga piserdatakse töö üle).
Töö valmimisel tuleb arvestada kuivamisajaga. Mida rikkalikumalt materjale kasutate, seda kauem töö kuivab.
Mõned materjalid (savid, orgaanilise aine rikkad mullad, turvas) võivad kuivamisel lõheneda, kuid seda võib pigem käsitleda kui isikupära lisandumisega tööle.