Looduskeskkond
Kodukoha loodus: kodupaiga mets- ja koduloomad, taimed, seened ja putukad ning veekogud; loomade elupaigad ja eluviisid, nende välimus, kasv ja areng; seente kasvukohad ja vajadused, nende välimus, kasv ja areng; taimede kasvukohad ja vajadused, nende välimus, kasv ja areng; veekogude erinevused; loomade ja putukate mitmekesisus ning iseloomulikud tunnused, nende elu erinevatel aastaaegadel ja erinevates elukeskkondades (maismaa, vesi, õhk, muld), nende eluks vajalikud tingimused. Laps tutvub kodukoha puude, põõsaste, rohttaimede ja seentega ning nende mitmekesisusega, muutustega aastaaegade rütmis ning taimedele iseloomulike tunnustega erinevates kasvukohtades. Veekogudega tutvumist alustatakse kodukohast. Kui laste elukohale on lähim veekogu jõgi, siis uuritakse ja vaadeldakse seda eri aastaaegadel, erinevate ilmaoludega ja erinevatel päeva osadel. Tehakse tutvust ka sealse taimestiku ja loomastikuga.
Muutused looduses: aastaaegade vaheldumine ja selle rütmilisus; ilmastikunähtused; öö ja päev: nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses; inimese tegevused eri aastaaegadel. Kõik elusorganismid kasvavad ja arenevad ja looduses on võimalik seda jälgida. Vaadelda saab aastaaegade vaheldumist ja ilmamuutuste mõju taime- ja loomariigile ning ka inimesele. Huvitav on jälgida ilmastikunähtusi olles otse nende keskel (vihmasadu, udu jne).
Elus- ja eluta loodus: valguse, soojuse, vee ja õhu tähtsus; elukooslused: mets, soo, raba, niit. Valitavad teemad ning tegevused peavad võimaldama juhtida laste tähelepanu eluks vajalikele tingimustele (valgus, soojus, niiskus, muld ja toitained mullas). Tutvustades lastele elukooslusi (mets, soo jne), käsitletakse loomade ja taimede kohastumist (kaitsevärvus, toitumissuhted, pesitsuse iseärasused jne). Inimese mõju loodusele: tööd looduses; esivanemate looduskäsitlus ja rahvakalender; loodushoid, säästev eluviis.
Allikas: Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad
Meetodid. Teema käsitlemise peamine meetod on vaatlus ja õppekäigud. Vaatluse läbiviimiseks valitakse ja märgistatakse kindel liigirikkal rohealal paiknev koht lasteaia ümbruses (kui liigirikast paika pole, siis selle ala loomine). Igal aastaajal viiakse läbi vähemalt üks vaatlus ning võrreldakse vaatlustulemusi (nt kas iga kord nägin kõiki esimesel vaatlusel märgatud taimi ja loomi 5-7a).
Vaatluse käigus on oluline vaatlustulemuste dokumenteerimine (vaatluspäevik, mõistekaart, vaatlusleht, joonistused, fotod, voolingud, meisterdused, laste ütluste/mõtete kogumine jne). Vaatluse ajal ja sellele järgnevalt kasutatakse mitmesuguseid lapse kõnet aktiveerivaid tegevusi nagu kirjeldamine ja arutlemine (analüüsimine).
Vahendid. Luubid, digimikroskoobid, binoklid, peeglid, kahvad, vaatlustabelid, pildiraamatud, teatmikud, töölehed, loodusvaatluse nutirakendused (Siuts, PlantNet, Goolge Lens jne), digitaalne jutupliiats, kaamera või fotoaparaat, pintsetid, piktogrammid, töölehed, kunstitarbed, kogumiskastid jne.