Hammaste anatoomia ja oklusioon

1. Hamba anatoomia

Autor:  Riina Runnel

Hammas jaotub kaheks olulisemaks osaks: hambakrooniks ja juur(t)eks.

anat1.png

Hambakroon (corona dentis) on hamba osa mis on nähtav suuõõnes. Hambakroonil on 5 pinda; esihammastel 4 pinda ja lõikeserv. Eristatakse anatoomilist (emailiga kaetud osa) ja kliinilist (suus näha olevat) hambakrooni.

Juurega (radix dentis) kinnitub hammas alveolaarluusse.

Krooni ja juurte ühinemiskoht on hambakael (cervix dentis) – piirkond, kus hambakroon (krooni ümbritsev emailikude) ja juur (juure pinda kattev tsement) ühinevad. Kliinilises ravitöös kasutatakse seetõttu sageli mõistet emaili-tsemendi piir. Normaalselt on see ala kaetud igemega.

Pulbiõõs ehk hambaõõs (cavitas dentis) on õõnsus hambas, milles paikneb pulp ehk säsi (pulpa dentis).

Pulbiõõs jaguneb hambakrooniõõneks (cavitas coronae), milles paikneb kroonipulp ja mis on eriti ruumikas molaaridel ning hamba juur(t)es paiknevaks pulbiruumiks, mis kannab nimetust juurekanal (canalis radicis dentis).

Pulp ehk hambasäsi (pulpa dentis) moodustub sidekoest, mis sisaldab närvikiude ja veresooni.

Juuretipp on juure lõpposa, mis lõppeb väikese avausega – hamba tipumulguna (foramen apicis dentis), mille kaudu sisenevad veresooned ja närvid juurekanali kaudu hambasse (vaata lähemalt peatükk “Hammaste juurte ja juurekanalite anatoomia”).

Enne juurekanali lõppemist tipumulguna on juurekanalis ahenenud osa – kitsus (isthmus), mis jääb juure tipmisesse ossa.

Periodont (periodontium) (kasutatakse ka nimetust parodont) on hammast toetavate kudede süsteem, millesse kuuluvad ige, luuümbris, periodontaalkiud ning alveolaarluu (vaata lähemalt peatükk “Parodont”).