Triin Reitalu Taastamisökoloogia teadur Maastike elurikkuse töörühm, Tartu Ülikool
Kui räägime käimasolevast kliimakriisist ei tohi ära unustada ka elurikkuse drastilist vähenemist, nii et tegelikult on meil suisa kaks kriisi – kliima- ja elurikuse kriis. Alates möödunud sajandi teisest poolest on elurikkuse seisund halvenenud üle Euroopa ja pea kõigis ökosüsteemides. Kliima ja elurikkuse kriisid on omavahel tihedalt seotud ja üht ei saa lahendada teiseta. Suureskaalaline looduslike ja pool-looduslike ökosüsteemide taastamine loob eeldused nii kliimamuutuste kui elurikkuse kao trendide pööramiseks paremuse poole. Ökosüsteemide taastamise all ei mõelda siin mitte lausalist ajaratta tagasi pööramist vaid ökosüsteemide funktsioonide (näiteks süsiniku sidumine, mulla teke, magevee ringe) taastamist nii, et need toetaksid elurikkust ja inimühiskonda.
Konkreetsetes maastikes taastamise otsuseid tehes on siiski ülioluline pöörata pilk minevikku ja mõista, milline on selle koha ajalugu. Eesti on looduslikult metsamaa, aga aastatuhandete pikkuse inimajaloo vältel on meil kujunenud väga liigirikad ja funktsionaalselt mitmekesised pool-looduslikud kooslused (aruniidud, puiskarjamaad, puisniidud, rannaniidud). Nii võiks pika ajalooga liigirikastel pärandniitudel jätta metsa istutamata ja taastada karjatamine või proovida mõnel muul moel avatud kooslusi säilitada. Ka metsamajanduslikke otsuseid tehes tasuks pöörata pilk minevikku – praegu istutatavad puud saavad täiskasvanuks 70–80 aasta pärast, mil Eestisse ennustatakse hoopis teistsugust kliimat. Täna isutatud kuused ja männid end selles kliimas ilmselt hästi ei tunne ja pigem tasuks pilk pöörata Eesti Holotseeni kliimaoptimumi aegsesse metsaökosüsteemi, mil valdavad olid laialehised puud nagu tamm, vaher ja jalakas.
Hoolimata sellest, et aega tagasi ei pööra, on meil oma loodust taastades siiski minevikust palju õppida, eriti just konkreetsetes maastikes ja kooslustes taastamise otsuseid tehes. Nii mineviku kliimamuutused kui varajane inimmõju on olnud olulised meie ökosüsteemide kujundamisel. Samamoodi mõjutavad meie praegused otsused lastele ja lastelastele pärandatava Eestimaa nägu.
Siin on esitatud küsimus, millele võiks mõelda ettekande vaatamise eelselt ja järgselt.
Miks ei ole mõistlik süsiniku sidumise eesmärgil pärandniidule metsa istutamine?
Kolmandate osapoolte sisu nägemiseks palun nõustu küpsistega.
Triin Reitalu ettekanne teemal „Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel“, salvestatud Pärnus õppematerjali „Kliimamuutuste ABC“ koolitusel 03.03.2023.