Sõnastik

(weather) - Atmosfääri lühiajaline seisund mingis kindlas paigas. Ilma saab iseloomustada õhutemperatuuri, -niiskuse, -rõhu, tuulte režiimi ja tugevuse, sademete ja teiste meteoroloogiliste näitajate abil.

(greenhouse gas) - Soojuskiirgust neelavad gaasid, nagu süsinikdioksiid, veeaur, metaan, dilämmastikoksiid, osoon jt. Tekivad peamiselt fossiilkütuste põletamisel, elektri- ja soojusenergia tootmisel, transpordis, energiamahukas tööstuses, aga ka intensiivses põllumajanduses (eriti loomakasvatuses) ning prügilates. Kasvuhoonegaasid põhjustavad kliima soojenemist (SEI). Kuigi ka veeaur on oluline kasvuhoonegaas, on veeauru hulga muutus atmosfääris looduslik tagasisidemehhanism inimtekkelisele soojenemisele, sest veeauru hulk atmosfääris sõltub ilmatingimustest ja veeauru eluiga atmosfääris on lühike.

(climate) - Laiemas mõttes globaalse kliimasüsteemi olekute kogum pikema aja jooksul. Kliimasüsteem koosneb atmosfäärist (õhk), hüdrosfäärist (vesi), krüosfäärist (jää), litosfäärist (maakoor ja maapind) ja biosfäärist (elusloodus) (vt joonist A1.1). Kitsamas mõttes mingi paiga ilmade pikaajaline laad ja rütm.

(global warming) - Inimtekkelisest kasvuhooneefektist põhjustatud energia akumuleerumine kliimasüsteemis, mis on mõõdetav Maa temperatuuri tõusuna. Kliima soojenemine põhjustab omakorda kliimamuutusi.

(climate change) - Kliima soojenemisest tingitud muutused Maa kliimas. Kliimamuutused avalduvad näiteks merevee taseme tõusuna, veeringe muutustena, õhuringluse ja ookeanihoovuste muutustena, sagedasemate ja tugevamate üleujutuste, põudade ja kuumalainetena.

(climate change mitigation) - Tegevused, mille eesmärk on kliimamuutuste ulatuse vähendamine, vähendades kasvuhoonegaaside heidet ning suurendades kasvuhoonegaaside sidumist. Näiteks kortermajade renoveerimine energiatarbimise vähendamiseks ning ühistranspordi ja kergliiklussüsteemide arendamine nende kasutamise soodustamiseks erasõidukite asemel.

(climate change adaptation) - Tegevused, mille eesmärk on suurendada looduskeskkonna ja inimühiskonna vastupanuvõimet kliimamuutustele. Sellega on hõlmatud kogu ühiskond nii kodumajapidamiste, asumite ja ettevõtete kui ka majandussektorite ja riikide tasandil. Näiteks rannaalade kaitsmine meretaseme tõusu ja üleujutuste eest, üleujutatavatelt aladelt elanike ümberasustamine, üleminek uute põllukultuuride kasvatamisele, kuumalainete eest varajase hoiatussüsteemi loomine ja kliimateadlikkuse suurendamine (SEI).

(climate projections) - Täppisteaduslikud tuleviku kliimatingimuste prognoosid, mis sõltuvad tulevastest inimtekkelistest kasvuhoonegaaside heitkogustest ja on kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise teaduslikuks aluseks. Kliimateadlased koostavad kliimaprognoose nii kasvavate inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste, heitkoguste kiire ja laiaulatusliku vähendamise kui ka vahepealsete inimtegevuse arengu stsenaariumide jaoks.

(ecosystem services) - Ökosüsteemide tagatavad hüved inimkonnale. Näiteks kliima reguleerimine, toit, joogivesi, ehitusmaterjalid ja ravimid.

(planetary boundaries) - Arusaam, et Maa süsteemil on taluvuspiirid inimtegevuse keskkonnamõju suhtes. Nende piiride ületamine võib maasüsteemi jääajajärgsest tasakaaluolekust välja lükata. Taluvuspiir kehtib kliimamuutuste kõrval ka keskkonna saastatusele, osoonikihi hõrenemisele, õhusaasteosakeste hulgale, ookeanide hapestumisele, fosfori- ja lämmastikukoormusele, magevee- ja maakasutusele ning elurikkuse vähenemisele (joonis S1.2).

(Paris Climate Accords) - Rahvusvaheline leping globaalse soojenemise piiramiseks. Selle võtsid 2015. aastal Pariisis toimunud kliimakonverentsil vastu 195 riiki. Euroopa Liit ja kõik selle liikmesriigid on selle allkirjastanud ja ratifitseerinud. Kliimaleppe põhielemendid on järgmised:
● Suur eesmärk on hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C, võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega, ja teha jõupingutusi, hoidmaks soojenemist alla 1,5 °C;
● Riigid uuendavad regulaarselt oma plaane ja tegevuskavu heitkoguste vähendamiseks, seejuures aja jooksul heitkoguste vähendamise ambitsioon järjest kasvab;
● Jõukamad riigid toetavad vähem jõukaid inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ja aitavad neil suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele.