Sissejuhatus

Miks kliima muutub? Kuidas see meid mõjutab? Kas minust ka midagi sõltub?

Nendele küsimustele aitab vastust leida „Kliimamuutuste ABC“ õppematerjal, mis käsitleb nii (A) kliimamuutuste põhjuseid, (B) mõju kui ka (C) lahendusi kliimamuutuste kahjulike mõjude vähendamiseks.

Kliimamuutuste ABC põhisõnumid

1) Kliima soojeneb
2) Soojenemine on inimtekkeline
3) Kliimamuutused kahjustavad loodust ja inimühiskonda
4) Soojenemise pidurdamiseks tuleb vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust laiaulatuslikult
5) Kliimamuutustega tuleb ka kohaneda

Sissejuhatav ülesanne

1) Leia, mis on põhisõnumite igas punktis Sinu hinnangul kõige tähtsam? 
2) Millist põhisõnumit sa juba tead ning millises on lüngad? 
3) Mida sa tahaksid veel teada? 

Sissejuhatus: saeme oksa, millel ise istume

Oleme osa loodusest: looduskeskkonda kahjustades teeme kahju enestele. Loodus tagab meile toidu, joogivee, puhta õhu, ressursid ehituseks, ravimid ja muu hädatarviliku (IPBES 2019 SPM). Tehnoloogia ja tööstuse areng pakub meile üha rohkem materiaalseid hüvesid, aga paraku on need hüved tulnud suuresti looduskeskkonna kahjustamise arvelt (UNEP MPN 2021). Et tagada elukvaliteet ka tulevastele põlvedele, peame lõpetama looduse kahjustamise (UNEP MPN 2021; joonis S1.1). Selleks, et lõpetada meie tegevuse loodust hävitav mõju, on tarvis põhimõttelist majanduslikku ja sotsiaalset muutust (UNEP MPN 2021).

Joonis S1.1 Inimetegevuse mõju maismaal
Inimtegevuse keskkonnamõju on tuntav juba pea kõikjal Maal. Joonisel tumesinisena on toodud see neljandik maismaast, mida me ei ole veel enda käe järgi ümber kujundanud.
Allikas: Kennedy CM, Oakleaf JR, Theobald DM, Baruch – Mordo S, Kiesecker J, (2018) Managing the middle: A shift in conservation priorities based on the global human modifi cation gradient. Global Change Biology 00:1–16. https://doi.org/10.1111/gcb.14549 https://globaia.org/geophanies

Üheks tööstus- ja tarbimisühiskonna ohtra ressursikasutuse tagajärjeks on kliimamuutused (UNEP MPN 2021; IPCC AR6). Holotseen ehk viimasele jääajale järgnenud periood, mis algas u 12 000 a tagasi, tõi kaasa kliimatasakaalu, mille toel on inimtsivilisatsioon välja kujunenud ja püsima jäänud (Steffen jt 2015; stockholmresilience.org). Kui kliimatasakaal kaob, on ohus looduse hüvede – sh toidu ja joogivee – kättesaadavus ja terve inimtsivilisatsioon. Tasakaalu püsimiseks peab kogu meie majandustegevus jääma Maa taluvuspiiridesse.

Maa tasakaalu säilimiseks tarvilik taluvuspiir on kliimamuutuste kõrval seatud ka keskkonna saastatusele, osoonikihi hõrenemisele, õhusaasteosakeste hulgale, ookeanide hapestumisele, fosfori- ja lämmastikukoormusele, magevee- ja maakasutusele ning elurikkuse vähenemisele (joonis S1.2; Steffen jt 2015). Enamiku piiride puhul oleme juba ohupiiri ületanud ja peame inimmõju looduskeskkonnale selgelt vähendama (stockholmresilience.org). Lühiajalise majanduskasvu maksimeerimise asemel peame enesele looma heaolu viisil, mis Maa tasakaalu paigast ei nihuta (UNEP MPN 2021).
 

Joonis S1.2 Maa taluvuspiirid
Peatamaks meie kahjulikku mõju loodusele, peab inimkonna tegevusruum jääma Maa taluvuspiiridesse. Taluvuspiir on lisaks kliimamuutustele ka elurikkuse vähenemisel, keskkonna saastatusel, osoonikihi hõrenemisel, õhusaasteosakeste hulgal, maailmamere hapestumisel, aineringete häiringutele, magevee- ja maakasutusel (Steffen jt 2015). Oleme juba ületanud kliimamuutuste, elurikkuse vähenemise, maakasutuse muutuste, aineringete häiringute, magevee tarbimise ja uute inimtekkeliste mõjurite kuhjumise taluvuspiiri.
Allikas: https://www.stockholmresilience.org/research/planetary-boundaries.html
https://kestlikuarengukeskus.ut.ee/et/sisu/kuidas-moista-kestlikku-arengut

Tingimustes, kus keskkonna olukorra halvenemine on üha selgem ja kliimamuutustest põhjustatud tulvad, kuumalained ja põuad jõuavad pea kõikjale, küsib üha rohkem inimesi: „Kuidas mina saan kliima- ja loodushoidu panustada?“ Ning muudab oma tarbimiskäitumist, toetab ühiskondlikke reforme ning keskkonnahoidlikku poliitikat, edendades osalusdemokraatiat.

Koolis toimub arutelu teemal: „Kliimakriis on osa laiemast keskkonnakriisist“ ja sind on palutud seda juhtima. Valmista palun arutelu ette ja pane kirja ideed, milleni arutlejad kindlasti võiksid jõuda!