Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?

Margit Keller
Sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor, PhD
Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse juhataja
Tartu Ülikool

Inimkond on viimase ca 250 aasta jooksul läbinud arengu, mida nimetatakse Esimeseks Suureks Siirdeks. Seda iseloomustavad põhimõtted nagu looduse kasutamine ressursina inimese heaolu nimel, lineaarmajandus, majanduskasvu väärtustamine ning masstarbimine. Praegust ajajärku, mil inimese tegevus mõjutab pea kõiki süsteeme planeedil Maa, kutsutakse Antropotseeni ajastuks. Sellele ajastule on omased kaks peamist probleemide kimpu: looduskeskkonna kriis (nt kliimakriis, elurikkuse kadu jpm) ning suur sotsiaalne ebavõrdsus nii globaalselt riikide vahel kui paljude riikide sees. Kuigi Eesti on väike, on keskmise Eesti elaniku keskkonnajalajälg ühe inimese kohta murettekitavalt suur: tarbime 3,8 korda üle planeedi taluvuspiiri.

Kestlik areng on see, mille poole inimkond püüdleb nn Teise Suure Siirde käigus. Eesmärk on püsida planeedi ökoloogilistes taluvuspiirides (millest mitmed on juba ületatud) ning sotsiaalse õigluse suurendamine. Kestliku arengu definitsiooni järgi on vaja otsida tasakaalu inimese heaolu, looduskeskkonna hoidmise ja taastamise ning majanduse arengu vahel. Ilmselgelt on see väga keeruline ülesanne, kõikide ÜRO kestliku arengu eesmärkide (sustainable development goals) saavutamine aastaks 2030 ei ole soovitud kujul võimalik.

Inimese käitumist ei saa kujundada vaid teadlikkust suurendades, sest inimene tegutseb keerukates sotsio-tehnilistes ja sotsiaal-ökoloogilistes süsteemides, mis samuti tema elulaadi mõjutavad (argielu suunab näiteks see, missugune on pakkumine poodides, kuidas toimib ühistransport, mis maksab elekter ning kus asuvad laste koolid ja huviringid). Igaühe vaba valiku ruum on üsna piiratud. Niisiis, ainult paremate teadmiste põhjal oma igapäevaelu täiesti kestlikuks ümber vormida on sageli pea võimatu ülesanne. Sellele vaatamata on ka mõtteviisi muutmine oluline, sh laste ning noorte koolitamine selle kohta, mis on kliimakriis ja kuidas seda leevendada ning sellega kohaneda. Selle jaoks on muuhulgas tarvis ka ühiskonna ja selles olevate süsteemide (nt energeetika, toidutootmine ja müük, transport, haridus, meditsiin jne) toimimist mõista ning analüüsida neid ühiskondlikke, kultuurilisi ja ka materiaalsed ja biofüüsikalisi tegureid, mis inimese käitumisele oma jälje jätavad. Ühiskonnateadlased on veendunud ka selles, et ainult uutest tehnoloogiatest ei piisa, vaid kliimakriisiga toime tulemiseks on vaja põhjalikku ühiskonnakorralduse muutust (vt lisaks ka TÜ kestliku arengu keskuse teadlaste kirjutist kliimakriisist ja Eestist SIIT).

Siin on esitatud küsimused, millele võiks mõelda ettekande vaatamise eelselt ja järgselt.

1. Mida tähendab kestlik areng?
2. Missugused põhimõtted on iseloomulikud Esimesele Suure Siirdele ehk nüüdisaegsete tööstuslike ühiskondade arengule viimase ca 250 a jooksul?
3. Millised tegurid mõjutavad inimese käitumist veel peale tema enda teadmiste ja hoiakute?

Margit Kelleri ettekanne teemal „Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?“, salvestatud Narvas õppematerjali „Kliimamuutuste ABC“ koolitusel 08.03.2023.

Margit Kelleri ettekanne „Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?“