„Kliimamuutuste ABC“ lisaülesanded

T1 Milles seisneb õnn?

Mõtle, kuidas võiks tarbimise vähendamine ning rohkem enesearengusse, headesse suhetesse ja maailmas millegi paremaks tegemisse panustamine sinu enesetunnet mõjutada.

Motivatsiooniuurijad on analüüsinud, millised eesmärgid on inimestel ning kuidas need seostuvad inimeste subjektiivse heaolu ehk õnnelikkuse ning depressiooni ja ärevuse sümptomitega (Kasser ja Ryan, 1993, 1996, 2001; Deci ja Ryan, 2017). Inimeste elupüüdlused jagunevad laias laastus hedoonilisteks ehk välisteks – soov saada jõukamaks, näha hea välja ning omada võimu, olla kuulus –; ning eudaimoonilisteks ehk sisemisteks – soov panustada enesearengusse, headesse suhetesse ning maailmas millegi paremaks tegemisse. Uuringud eri sotsiaalmajanduslikes kihtides (Martos ja Kopp, 2014), vanuserühmades (Williams jt, 2000, Kasser ja Ryan, 2001) ning maailma piirkondades (Grouzet jt, 2005; Ryan jt, 1999; Schmuck jt, 2000) näitavad, et välised elupüüdlused seonduvad üheselt vähema õnnelikkuse ning suuremate ärevuse ning depressiooni näitajatega ning sisemised suurema õnnelikkuse ning väiksemate ärevuse ning depressiooni näitajatega. Samuti on väliste elupüüdlustega inimestel suurem ökoloogiline jalajälg (Unanue jt, 2016). Teisisõnu: püüdlus jõukuse ja materiaalsete väärtuste poole mitte ainult ei suurenda ressursside raiskamist, vaid vähendab ka inimeste psühholoogilist heaolu ehk õnnelikkust. Need tulemused osutavad võimalusele, et tarbimise vabatahtlik piiramine ei ole midagi, mis tingimata inimeste subjektiivset õnnelikkust vähendaks, vaid pigem vastupidi.

T2 Kliimastress

Kliima ja keskkonna pärast muretsemine on järjest suurem proovikivi vaimsele tervisele. Kliimastressist on saanud omaette psühholoogia uurimisvaldkond (Climate Psychology Alliance, 2020), mis vaatleb seda näiteks pretraumaatilise stressina (Kaplan, 2015) ehk püsiva murena eesootavate kliimašokkide pärast. Kliimamuret käivitab kogemus, et ühiskondlikud institutsioonid ei tegele kliimaprobleemi haldamise ja vältimisega piisavalt ning äratundmine, et kliimamuutus on ülinurjatu probleem (Gillighan ja Vanderbergh, 2020). Ülinurjatuks nimetatakse probleemi, mis tuleb lahendada piiratud aja jooksul, mida ei saa keskselt juhtida, mille lahendajad on ka probleemi põhjustajad ja mida pidurdavad irratsionaalselt jätkuvad poliitilised valikud (Levin jt, 2012). Praeguseks peab kliimaprobleemi 21. sajandi suurimaks väljakutseks 81% eurooplastest, ometi arvab vaid 48%, et nende riik suudab kliimalubadustega toime tulla (EIB 2022). Sellises olukorras tunduvad üksikisiku valikud piiratud.

Kuidas käsitleda kliimamuutuste temaatikat eakohaselt ja õpilastes liigset ärevust tekitamata? Kuidas enda ja õpilaste juures ära tunda kliimastressi? Kuidas aidata kliimastressis õpilast?

Kliimastress erineb paljudest ärevuse vormidest selle poolest, et selle taga on reaalelu stressiallikas – tegelik probleem, millele inimene vastab mure või hirmuga (O’Brien ja Elders, 2021). Seetõttu peab üksikisiku vaimset tervist mõjutavate aspektidega tegelema samal ajal kui tegelikke sotsiaalseid muutusi ellu viima (Clayton, 2020). Just konkreetsete lahenduste otsimine toetavates võrgustikes viib kliimaagentsuseni (Pearse jt, 2010) ehk kliimamuutuste vastu tegutsemise võimekuse saavutamiseni. Seetõttu tuleks kombineerida ärevust vähendavaid tehnikaid (vt ka Climate Psychology Alliance) reaalse kollektiivse tegevusega, nt liitudes kogukondadega, mis konkreetseid kohanemisplaane välja töötavad ja kliimamuutuste mõjudeks koos valmistuvad, survestavad valitsusi ja ettevõtteid kliimakriisiga viivitamata tegelema, kliima- ja keskkonnateadlikkust suurendavad või arendavad ringmajanduse jms teenuseid, et vähendada inimtegevuse keskkonnamõju.

T3 Soojussaared

Kuumalained on ühed ohtlikumad nähtused, mis kliimamuutustega kaasas käivad. Tihti kannatavad kõige rohkem suurlinnades elavad nõrgema tervisega ja vähekindlustatud inimesed, sest neil 30 on keeruline ennast ja oma eluruume jahutada. Linnaplaneerijad ja arhitektid saavad kuumalainete mõju vähendada.

Mõtle, millised võimalused on soojussaarte mõju vähendamiseks!

Leia Maa-ameti rakendusest mõni tuttav linn ja otsi üles soojussaare efektiga koht ning koht, kus seda efekti ei ole. Millest tulenevad erinevused?

T4 Üleujutusalad

Kliima soojenemine toob kaasa veetaseme tõusu ja see võib ohustada veekogudeäärseid alasid.

Kasuta Maa-ameti kaardirakendust „Ohtlikud käitised, veevarustus ja veeohutus“, lülita sisse teemakiht „Üleujutusalad“ (teised teemakihid võib välja lülitada) ning vaata, millised piirkonnad jäävad üleujutusaladele. Kas üleujutus ohustab ainult looduslikke alasid või ka tiheasustusega alasid? Kuidas seda tuleks arvestada hoonestuse rajamisel? Milliste veekogude lähedal üleujutused võivad tekkida?

Hindamisvahend õpetajate kliimateadlikkuse hindamiseks