- Avaleht
- Saateks
- Kliimamuutuste ABC
- Sissejuhatus
- A Põhjused
- A1 Kliima ja kliimasüsteem
- A2 Kust me teame, et kliima soojeneb?
- A3 Senised kliimamuutused Põhja-Euroopas ja Eestis
- A4 Kliima soojenemine on inimtekkeline
- A5 Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid
- A6 Kliima tulevik sõltub meist endist
- A Ettekanne – Kliimamuutuste ABC põhjused
- A Ettekanne – Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval
- A Ettekanne – Kliimamuutuste kultuurimärgid
- A Ettekanne – Kas Eesti tulevik on tormisem?
- A Ettekanne – Milleks kliimaajalugu?
- A Ettekanne – Inimtegevuse mõju Maa kliimale
- B Mõjud
- B1 Maa kliima tulevik
- B2 Põhja-Euroopa ja Eesti kliima tulevik
- B3 Kliimamuutused vähendavad elurikkust
- B4 Kliimamuutused vähendavad loodushüvede kättesaadavust
- B5 Kliimamuutused ohustavad inimühiskonda
- B Ettekanne – Kliimamuutuste ABC mõjud
- B Ettekanne – Kliimamuutused ja maakasutus
- B Ettekanne – Võõrliikide invasioonid – ajas pöördumatu protsess
- B Ettekanne – Põllumajandus muutuvas kliimas
- B Ettekanne – Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide
- B Ettekanne – Muld ja kliimamuutused
- C Lahendused
- C1 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
- C2 Üksikisikute ja kogukondade, ettevõtete ning riikide roll heitkoguste vähendamisel
- C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste vähendamiseks
- C4 Vältimatute kliimamuutustega kohanemine
- C Ettekanne – Kliimamuutuste ABC lahendused
- C Ettekanne – Kultuuri roll rohepöördes ja tasaarengus
- C Ettekanne – Jätkusuutlikud rakendused energiatehnoloogias
- C Ettekanne – Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel
- C Ettekanne – Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?
- C Ettekanne – Muutuv kliima, muutuv keskkond – ühiskonna reageeringud sellele ajaloolises vaates
- C Ettekanne – Kliima ja ühiskond
- Kliimamuutuste ABC praktiline ülesanne
- Kliimamuutuste ABC lisaülesanded
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (est) pdf
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (rus) pdf
- Õppematerjalid
- Sissejuhatus
- Elurikkus
- Kodukoha elurikkus ja kliimamuutuste mõju sellele (alusharidus)
- Puu looduses ja loodus puul (põhikooli I kooliaste)
- Elurikkus, kliima ja avastusrada (põhikooli II ja III kooliaste)
- 1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste
- 2. osa: Kuidas aitavad küsimused kaasa tõhusale õppimisele?
- 3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid tõhusalt õpetada?
- 4. osa: Avastusraja rakendus
- 5. osa: Avastusraja kasutamine põhikooli II kooliastmes
- 6. osa: Õppematerjali kasutamine õpilastega tunnis
- Kliimamuutuste mõju elurikkusele (gümnaasiumiaste)
- Putukad ehk kliimamuutus maasikamaal (huviharidus)
- Mets ja kliimamuutused (huviharidus)
- Kliimamuutused dendropargis – avastusrada (huviharidus)
- Pilk ajalukku läbi puu aastarõngaste (huviharidus)
- Kunst ja ürask kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Käsitöö ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Muutused keskkonnas
- Ilm meie ümber. Kliima soojenemine (alusharidus)
- Toimetulek keskkonna muutustega ja kohanemine (alusharidus)
- Ilm meie ümber. Toimetulek muutustega (põhikooli I kooliaste).
- Kliimamuutustega kohanemine: Kuumus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kaduv toit (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuutused: Müüdid ja tegelikkus (gümnaasiumiaste)
- Kunst ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Maa energiabilanss (huviharidus)
- Tootmine ja tarbimine
- Tootmine ja materjalid (alusharidus)
- Tarbimise vähendamine (alusharidus)
- Soovid ja vajadused. Tarbimise vähendamine (põhikooli I kooliaste)
- Maale mahtuv majandus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliima ja õiglus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuuutused, energia ja elustiilid (gümnaasiumiaste)
- Elamu disainimine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt (gümnaasiumiaste)
- Kliimamuutuste mõju majandustegevusele (gümnaasiumiaste)
- Süsinikujalajälg – mis ja kuidas? (huviharidus)
- Ideepank (jalgpallist kunstiringini) (huviharidus)
- Õppematerjalid erivajadustega õppijale
- Sõnastik
C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste vähendamiseks
Aastal 1992 sõlmis enamik maailma riikidest üheskoos ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, mille eesmärk on ära hoida inimtegevuse ohtlik mõju Maa kliimale (unfccc.int). Aastal 2016 sõlmitud Pariisi kliimaleppe eesmärk on hoida tööstusrevolutsioonijärgne globaalse keskmise õhutemperatuuri tõus alla kahe kraadi ja teha jõupingutusi, et hoida soojenemist alla pooleteise kraadi. Kuigi ka pooleteise- ja kahekraadisel soojenemisel on tugev mõju ökosüsteemidele ja inimühiskonnale, ei ole need võrreldavad kolme- või neljakraadise globaalse soojenemise mõjuga (IPCC SR15 SPM; IPCC AR6 WGIII). Pariisi kliimaleppe täitmine on suur väljakutse. Et piirata globaalset soojenemist alla pooleteise kraadi, tuleb 21. sajandi keskpaigaks saavutada kliimaneutraalsus ehk olukord, kus kasvuhoonegaaside heide ei ületa sidumist (UNEP EGR 2021; IPCC AR6 WGIII). Samuti on tähtis, et elurikkust ja kliimat puudutavad eesmärgid seatakse ja tegevused planeeritakse üheskoos mõlemat vajadust arvestades (UNEP MPN 2021). Praeguseks on selge, et riikide seatud konkreetsed kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid ei ole piisavad ohtlike kliimamuutuste ärahoidmiseks.
Joonis C3.1
Oleme atmosfääri juba sedavõrd palju süsihappegaasi lisanud, et keeruline on hoida globaalset soojenemist alla pooleteise kraadi. Hoidmaks soojenemist alla pooleteise kraadi, ei tohi me atmosfääri täiendavalt paisata isegi kümnendikku seni atmosfääri paisatud süsihappegaasi kogusest.
Allikas: stanforddoerr (9. dets 2020). Global carbon budget bucket 2020. YouTube
Concept by Rob Jackson, Stanford University, with input from Alistair Scrutton, Future Earth. Animation by Jerker Lokrantz/Azote.
Isegi juhul, kui maailma riigid suudavad täita kõik praegu riiklikult kindlaksmääratud heitkoguste vähendamise kohustused (ingl nationally determined contributions), soojeneb kliima ikkagi 2,7 kraadi (UNEP EGR 2021). Samas, kliimapoliitikata oleks heitkogused olnud eelmisel kümnendil veelgi suuremad (IPCC AR6 WGIII). Siis oli inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste kasvutempo aeglasem kui üle-eelmisel aastakümnel (IPCC AR6 WGIII). Loodetavasti aitavad üksikisikute, kogukondade, ettevõtete ning riikide ühised jõupingutused tulevikus senisest kiiremini kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada.
Põhisõnumid
- Praegune kliimapoliitika ei ole ohtlike kliimamuutuste vältimiseks piisav.
Lisamaterjal
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni keskkonnaprogrammi raportid heitkoguste vähendamise kohta
