- Avaleht
- Saateks
- Kliimamuutuste ABC
- Sissejuhatus
- A Põhjused
- A1 Kliima ja kliimasüsteem
- A2 Kust me teame, et kliima soojeneb?
- A3 Senised kliimamuutused Põhja-Euroopas ja Eestis
- A4 Kliima soojenemine on inimtekkeline
- A5 Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid
- A6 Kliima tulevik sõltub meist endist
- A Ettekanne – Kliimamuutuste ABC põhjused
- A Ettekanne – Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval
- A Ettekanne – Kliimamuutuste kultuurimärgid
- A Ettekanne – Kas Eesti tulevik on tormisem?
- A Ettekanne – Milleks kliimaajalugu?
- A Ettekanne – Inimtegevuse mõju Maa kliimale
- B Mõjud
- B1 Maa kliima tulevik
- B2 Põhja-Euroopa ja Eesti kliima tulevik
- B3 Kliimamuutused vähendavad elurikkust
- B4 Kliimamuutused vähendavad loodushüvede kättesaadavust
- B5 Kliimamuutused ohustavad inimühiskonda
- B Ettekanne – Kliimamuutuste ABC mõjud
- B Ettekanne – Kliimamuutused ja maakasutus
- B Ettekanne – Võõrliikide invasioonid – ajas pöördumatu protsess
- B Ettekanne – Põllumajandus muutuvas kliimas
- B Ettekanne – Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide
- B Ettekanne – Muld ja kliimamuutused
- C Lahendused
- C1 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
- C2 Üksikisikute ja kogukondade, ettevõtete ning riikide roll heitkoguste vähendamisel
- C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste vähendamiseks
- C4 Vältimatute kliimamuutustega kohanemine
- C Ettekanne – Kliimamuutuste ABC lahendused
- C Ettekanne – Kultuuri roll rohepöördes ja tasaarengus
- C Ettekanne – Jätkusuutlikud rakendused energiatehnoloogias
- C Ettekanne – Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel
- C Ettekanne – Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?
- C Ettekanne – Muutuv kliima, muutuv keskkond – ühiskonna reageeringud sellele ajaloolises vaates
- C Ettekanne – Kliima ja ühiskond
- Kliimamuutuste ABC praktiline ülesanne
- Kliimamuutuste ABC lisaülesanded
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (est) pdf
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (rus) pdf
- Õppematerjalid
- Sissejuhatus
- Elurikkus
- Kodukoha elurikkus ja kliimamuutuste mõju sellele (alusharidus)
- Puu looduses ja loodus puul (põhikooli I kooliaste)
- Elurikkus, kliima ja avastusrada (põhikooli II ja III kooliaste)
- 1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste
- 2. osa: Kuidas aitavad küsimused kaasa tõhusale õppimisele?
- 3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid tõhusalt õpetada?
- 4. osa: Avastusraja rakendus
- 5. osa: Avastusraja kasutamine põhikooli II kooliastmes
- 6. osa: Õppematerjali kasutamine õpilastega tunnis
- Kliimamuutuste mõju elurikkusele (gümnaasiumiaste)
- Putukad ehk kliimamuutus maasikamaal (huviharidus)
- Mets ja kliimamuutused (huviharidus)
- Kliimamuutused dendropargis – avastusrada (huviharidus)
- Pilk ajalukku läbi puu aastarõngaste (huviharidus)
- Kunst ja ürask kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Käsitöö ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Muutused keskkonnas
- Ilm meie ümber. Kliima soojenemine (alusharidus)
- Toimetulek keskkonna muutustega ja kohanemine (alusharidus)
- Ilm meie ümber. Toimetulek muutustega (põhikooli I kooliaste).
- Kliimamuutustega kohanemine: Kuumus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kaduv toit (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuutused: Müüdid ja tegelikkus (gümnaasiumiaste)
- Kunst ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Maa energiabilanss (huviharidus)
- Tootmine ja tarbimine
- Tootmine ja materjalid (alusharidus)
- Tarbimise vähendamine (alusharidus)
- Soovid ja vajadused. Tarbimise vähendamine (põhikooli I kooliaste)
- Maale mahtuv majandus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliima ja õiglus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuuutused, energia ja elustiilid (gümnaasiumiaste)
- Elamu disainimine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt (gümnaasiumiaste)
- Kliimamuutuste mõju majandustegevusele (gümnaasiumiaste)
- Süsinikujalajälg – mis ja kuidas? (huviharidus)
- Ideepank (jalgpallist kunstiringini) (huviharidus)
- Õppematerjalid erivajadustega õppijale
- Sõnastik
C2 Üksikisikute ja kogukondade, ettevõtete ning riikide roll heitkoguste vähendamisel
Üksikisikute ja kogukondade roll
Meil kui üksikisikutel on võime oma valikute varal kasvuhoonegaaside heitkoguseid tuntavalt kahandada, eriti neil, kelle sissetulek on kõrgem nii globaalses (vt ülesannet A5) kui ka riigisiseses võrdluses (IPCC AR6 WGIII Ch5). Kui palju ma tarbin ja kas see kõik on vajalik? Kui energiasäästlik on mu kodu? Millist transporti kasutan? Mida ma söön? Kas ma oskan mingil määral omale toitu kasvatada? Iga inimese panus kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel on tähtis, kuna ainult nii suudame hoida kliima soojenemise sellisel tasemel, millega suudame kohaneda (IPCC AR6 WGII; IPCC AR6 WGIII). Suur osa inimestest on valmis oma harjumusi muutma, et kliima ja keskkonna olukorda parandada (EIB 2022). Üksikisiku valikutel ja harjumustel on siin määrav tähtsus; nende hoiakutest, väärtustest ja panusest sõltub majanduse ja poliitika ümberkujundamine (IPCC AR6 WGIII, Ch 5).
Isikliku käitumise kliimasõbralikuks kohandamise kaudu tunnevad paljud end võimestatuna, võttes kontrolli endale kättesaadavate muutuste üle. Heaolu defineerimine tarbimiselt ja välistelt näitajatelt suhetekesksetele, sisemistele väärtustele on nii õnnelikkust suurendav kui ka keskkonnajalajälge vähendav (vt lisaülesannet T1). Sellisest käitumisest on ka üldisemat kasu: oma tarbimist vähendavad üksikisikud on teadlikumad ja nõudlikumad kodanikud, sest nad on muutuste nimel isiklikke pingutusi teinud ning innustavad ka teisi (van Vuuren jt 2018). Samas sõltub pühendumus ümbritsevate inimeste sarnasest käitumisest. Eesti inimestest 67% arvab, et teeb kõik endast sõltuva, et kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada. Ometi arvab vaid 35%, et sama teevad ka teised (EIB 2022). Segadust tekitab selguse puudumine, millistest muutustest on kõige rohkem kasu, ning rohepesu (Lamb jt 2020).
Üksikisiku tegevusest suurem mõju on kollektiivsel tegevusel. Majandusmudeli muutumist ning tootmise-tarbimise vähendamist toetab arvestatav hulk inimesi. Nii toetab 43% Eesti elanikest pideva majanduskasvu ootusest loobumist, 63% energiatarbimise vähendamist ning 62% tootmise ja tarbimise vähendamist (Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2022). Kollektiivne tegevus heitkoguste vähendamiseks tähendab kogukondade moodustamist, koostööd keskkonnasäästlike tegevuste nimel, ringmajandusteenuste organiseerimist, aga ka aktivismi. Keskkonnaaktivismi üks olulisemaid rolle on seni olnud teadlikkuse tõstmine – protestiaktsioonide mõju teadlikkusele on arvestatav (Thackeray jt 2020) ja kestev (Smith 2021). Kliimaaktivistid on suutnud mõjutada riikide poliitikat surve kaudu, mida nad avaldavad võimulolijaile (IPCC, AR6 WGIII, Ch. 1), aga mõjutatakse ka fossiilkütustepõhiseid ettevõtteid ja kohalikke omavalitsusi. Kollektiivsel kliimaaktivismil on ka kliimaärevust vähendav mõju (vt lisaülesannet T2; Schwartz jt 2022).
Riikide roll
Riikide valitsuste käsutuses on mitmesugused meetmed kliimamuutuste pidurdamiseks ja sellega kohanemiseks: investeerimine, maksustamine, subsideerimine jm regulatsioonid.
Täpsemalt saavad riigid teha järgmist (Maslin 2021):
- regulaarselt analüüsida riiklikku süsinikueelarvet, mis annab hinnangu süsinikuheite ja sidumisvõime tasakaalule;
- seada eesmärgiks võimalikult kiiresti süsinikuneutraalsuseni jõudmine ja koostada täpne kava, kuidas heidet vähendada;
- lõpetada fossiilkütuste subsideerimine, maksustada selle kasutamine;
- luua ja toetada madala süsinikuheitega infrastruktuuri, sh ühistransporti, elamute soojustamist ja passiivmajade ehitust;
- hoida ja taastada looduskeskkonda, eriti elurikkaid kooslusi (metsi, märgalasid), toetada keskkonnahoidlikku ja mullastikku säästvat ning taastavat põllumajandust;
- tegeleda tasakaalustatud ja tõhusa metsamajandamisega, võimaldades sidudes süsinikku sidumist pikaaegsetesse puittoodetesse;
- toetada ja julgustada väikese süsinikuheitega tarbimist, sh ringmajandust, taimetoidu tootmist ja tarbimist;
-
rahvusvahelist koostööd globaalseks heitkoguste vähendamiseks (vt C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste vähendamiseks).
Ettevõtete roll
- Riikidel on suur roll majanduse suunamisel keskkonnahoidlikule teele, ent otsesed hoovad vastata üleskutsele heidete vähendamiseks on suurel määral ettevõtete käes. Ettevõtted saavad (Maslin 2021 põhjal):
- seada eesmärgiks võimalikult kiiresti süsinikuneutraalsuseni jõudmine ja koostada täpne kava, kuidas heidet vähendada;
- seada paika mehhanismid, millega teha oma tegevus läbipaistvaks, nii et ei tekiks rohepesu ohtu;
- kasutada taastuvenergiat ning kohapeal ise energiat toota;
- minimeerida uue tooraine kasutamist ning osaleda ringmajanduses;
- vältida süsinikumahukat sisseostetavat toodangut ja teha koostööd vastutustundlike partneritega;
- muuta keskkonnateadlikud valikud ettevõtte tegevuses keskseks.
Põhisõnumid
- Muutuma peavad nii üksikisikute valikud ja eelistused, riikide majanduspoliitika kui ka ettevõtete pühendumus keskkonnaeesmärkidele.
- Inimesed on valmis ja suutelised oma käitumist muutma; heaolu defineerimine tarbimiselt ja välistelt näitajatelt suhetekesksetele, sisemistele väärtustele on nii õnnelikkust suurendav kui ka keskkonnajalajälge vähendav.
Lisamaterjal
