- Avaleht
- Saateks
- Kliimamuutuste ABC
- Sissejuhatus
- A Põhjused
- A1 Kliima ja kliimasüsteem
- A2 Kust me teame, et kliima soojeneb?
- A3 Senised kliimamuutused Põhja-Euroopas ja Eestis
- A4 Kliima soojenemine on inimtekkeline
- A5 Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid
- A6 Kliima tulevik sõltub meist endist
- A Ettekanne – Kliimamuutuste ABC põhjused
- A Ettekanne – Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval
- A Ettekanne – Kliimamuutuste kultuurimärgid
- A Ettekanne – Kas Eesti tulevik on tormisem?
- A Ettekanne – Milleks kliimaajalugu?
- A Ettekanne – Inimtegevuse mõju Maa kliimale
- B Mõjud
- B1 Maa kliima tulevik
- B2 Põhja-Euroopa ja Eesti kliima tulevik
- B3 Kliimamuutused vähendavad elurikkust
- B4 Kliimamuutused vähendavad loodushüvede kättesaadavust
- B5 Kliimamuutused ohustavad inimühiskonda
- B Ettekanne – Kliimamuutuste ABC mõjud
- B Ettekanne – Kliimamuutused ja maakasutus
- B Ettekanne – Võõrliikide invasioonid – ajas pöördumatu protsess
- B Ettekanne – Põllumajandus muutuvas kliimas
- B Ettekanne – Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide
- B Ettekanne – Muld ja kliimamuutused
- C Lahendused
- C1 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
- C2 Üksikisikute ja kogukondade, ettevõtete ning riikide roll heitkoguste vähendamisel
- C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste vähendamiseks
- C4 Vältimatute kliimamuutustega kohanemine
- C Ettekanne – Kliimamuutuste ABC lahendused
- C Ettekanne – Kultuuri roll rohepöördes ja tasaarengus
- C Ettekanne – Jätkusuutlikud rakendused energiatehnoloogias
- C Ettekanne – Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel
- C Ettekanne – Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?
- C Ettekanne – Muutuv kliima, muutuv keskkond – ühiskonna reageeringud sellele ajaloolises vaates
- C Ettekanne – Kliima ja ühiskond
- Kliimamuutuste ABC praktiline ülesanne
- Kliimamuutuste ABC lisaülesanded
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (est) pdf
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (rus) pdf
- Õppematerjalid
- Sissejuhatus
- Elurikkus
- Kodukoha elurikkus ja kliimamuutuste mõju sellele (alusharidus)
- Puu looduses ja loodus puul (põhikooli I kooliaste)
- Elurikkus, kliima ja avastusrada (põhikooli II ja III kooliaste)
- 1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste
- 2. osa: Kuidas aitavad küsimused kaasa tõhusale õppimisele?
- 3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid tõhusalt õpetada?
- 4. osa: Avastusraja rakendus
- 5. osa: Avastusraja kasutamine põhikooli II kooliastmes
- 6. osa: Õppematerjali kasutamine õpilastega tunnis
- Kliimamuutuste mõju elurikkusele (gümnaasiumiaste)
- Putukad ehk kliimamuutus maasikamaal (huviharidus)
- Mets ja kliimamuutused (huviharidus)
- Kliimamuutused dendropargis – avastusrada (huviharidus)
- Pilk ajalukku läbi puu aastarõngaste (huviharidus)
- Kunst ja ürask kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Käsitöö ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Muutused keskkonnas
- Ilm meie ümber. Kliima soojenemine (alusharidus)
- Toimetulek keskkonna muutustega ja kohanemine (alusharidus)
- Ilm meie ümber. Toimetulek muutustega (põhikooli I kooliaste).
- Kliimamuutustega kohanemine: Kuumus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kaduv toit (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuutused: Müüdid ja tegelikkus (gümnaasiumiaste)
- Kunst ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Maa energiabilanss (huviharidus)
- Tootmine ja tarbimine
- Tootmine ja materjalid (alusharidus)
- Tarbimise vähendamine (alusharidus)
- Soovid ja vajadused. Tarbimise vähendamine (põhikooli I kooliaste)
- Maale mahtuv majandus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliima ja õiglus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuuutused, energia ja elustiilid (gümnaasiumiaste)
- Elamu disainimine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt (gümnaasiumiaste)
- Kliimamuutuste mõju majandustegevusele (gümnaasiumiaste)
- Süsinikujalajälg – mis ja kuidas? (huviharidus)
- Ideepank (jalgpallist kunstiringini) (huviharidus)
- Õppematerjalid erivajadustega õppijale
- Sõnastik
C1 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
Minu tarbimisharjumused
Lisa joonisele tooted ja teenused, mida sa kas vajad (horisontaaltelje vasakpoolses otsas) või tahad (horisontaaltelje parempoolses otsas), nii et vertikaalteljel kajastub nende toodete ja teenuste keskkonnamõju (suur üleval vs väike all). Missugused tooted sattusid jaotusesse „tahan, aga ei vaja“/„suur keskkonnamõju“? Millise enesetunde tekitab sinus oma tarbimiskäitumise keskkonnahoidlikumaks kujundamine? Vaata ka lisaülesannet T1.
Kliimasõbralikum energeetika, näiteks tuule- ja päikeseenergia kasutamine, on kliima soojenemise peatamiseks möödapääsmatu. Aga sama oluline on tootmist ja tarbimist üleüldiselt vähendada (IPCC AR6 WGIII SPM; UNEP MPN 2021). See tähendab põhimõttelist majanduslikku ja sotsiaalset muutust, et suudaksime heaolu luua loodust kahjustamata ja kliimat soojendamata (UNEP MPN 2021). Muutused peavad toimuma üksikisikute, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja riikide tasandil, seejuures on ülioluline rahvusvaheline koostöö (vt C3). Lühiajalisest majanduskasvust viimase väljapigistamise asemel peavad ühiskonnad heaolu tagama kliimat ja loodust hoides (UNEP MPN 2021). Kindlasti ei tohi heitkoguseid vähendada elurikkuse arvelt. See teeks muu hulgas keeruliseks vältimatu kliimamuutustega kohanemise. Elurikkuse hoidmine ning eluslooduse süsinikuvaru taastamine ja hoidmine on üks lahendustest kliimamuutuste piduramisel ja peatamisel.
Põhisõnumid
- Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks on tarvilik kliimasõbralik energeetika ja tootmise ning tarbimise vähendamine.
- Üksikisikutel on suur roll muutustes ja valmisolek neid ellu viia.
Mõtle välja konkreetne tegevusplaan, kuidas sina õpetajana saaksid üheskoos õpilastega oma kooli keskkonnamõju vähendada? Missugune see tegevus võiks olla? Ise toidu kasvatamine, tarbimisega seotud väärtuste muutmine: kiirmood, nutiseadmed, ühekordsed pakendid, transpordivalikud vms. Kuidas tegevusplaan ellu viia?
Lisamaterjal
