- Avaleht
- Saateks
- Kliimamuutuste ABC
- Sissejuhatus
- A Põhjused
- A1 Kliima ja kliimasüsteem
- A2 Kust me teame, et kliima soojeneb?
- A3 Senised kliimamuutused Põhja-Euroopas ja Eestis
- A4 Kliima soojenemine on inimtekkeline
- A5 Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid
- A6 Kliima tulevik sõltub meist endist
- A Ettekanne – Kliimamuutuste ABC põhjused
- A Ettekanne – Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval
- A Ettekanne – Kliimamuutuste kultuurimärgid
- A Ettekanne – Kas Eesti tulevik on tormisem?
- A Ettekanne – Milleks kliimaajalugu?
- A Ettekanne – Inimtegevuse mõju Maa kliimale
- B Mõjud
- B1 Maa kliima tulevik
- B2 Põhja-Euroopa ja Eesti kliima tulevik
- B3 Kliimamuutused vähendavad elurikkust
- B4 Kliimamuutused vähendavad loodushüvede kättesaadavust
- B5 Kliimamuutused ohustavad inimühiskonda
- B Ettekanne – Kliimamuutuste ABC mõjud
- B Ettekanne – Kliimamuutused ja maakasutus
- B Ettekanne – Võõrliikide invasioonid – ajas pöördumatu protsess
- B Ettekanne – Põllumajandus muutuvas kliimas
- B Ettekanne – Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide
- B Ettekanne – Muld ja kliimamuutused
- C Lahendused
- C1 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
- C2 Üksikisikute ja kogukondade, ettevõtete ning riikide roll heitkoguste vähendamisel
- C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste vähendamiseks
- C4 Vältimatute kliimamuutustega kohanemine
- C Ettekanne – Kliimamuutuste ABC lahendused
- C Ettekanne – Kultuuri roll rohepöördes ja tasaarengus
- C Ettekanne – Jätkusuutlikud rakendused energiatehnoloogias
- C Ettekanne – Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel
- C Ettekanne – Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?
- C Ettekanne – Muutuv kliima, muutuv keskkond – ühiskonna reageeringud sellele ajaloolises vaates
- C Ettekanne – Kliima ja ühiskond
- Kliimamuutuste ABC praktiline ülesanne
- Kliimamuutuste ABC lisaülesanded
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (est) pdf
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (rus) pdf
- Õppematerjalid
- Sissejuhatus
- Elurikkus
- Kodukoha elurikkus ja kliimamuutuste mõju sellele (alusharidus)
- Puu looduses ja loodus puul (põhikooli I kooliaste)
- Elurikkus, kliima ja avastusrada (põhikooli II ja III kooliaste)
- 1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste
- 2. osa: Kuidas aitavad küsimused kaasa tõhusale õppimisele?
- 3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid tõhusalt õpetada?
- 4. osa: Avastusraja rakendus
- 5. osa: Avastusraja kasutamine põhikooli II kooliastmes
- 6. osa: Õppematerjali kasutamine õpilastega tunnis
- Kliimamuutuste mõju elurikkusele (gümnaasiumiaste)
- Putukad ehk kliimamuutus maasikamaal (huviharidus)
- Mets ja kliimamuutused (huviharidus)
- Kliimamuutused dendropargis – avastusrada (huviharidus)
- Pilk ajalukku läbi puu aastarõngaste (huviharidus)
- Kunst ja ürask kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Käsitöö ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Muutused keskkonnas
- Ilm meie ümber. Kliima soojenemine (alusharidus)
- Toimetulek keskkonna muutustega ja kohanemine (alusharidus)
- Ilm meie ümber. Toimetulek muutustega (põhikooli I kooliaste).
- Kliimamuutustega kohanemine: Kuumus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kaduv toit (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuutused: Müüdid ja tegelikkus (gümnaasiumiaste)
- Kunst ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Maa energiabilanss (huviharidus)
- Tootmine ja tarbimine
- Tootmine ja materjalid (alusharidus)
- Tarbimise vähendamine (alusharidus)
- Soovid ja vajadused. Tarbimise vähendamine (põhikooli I kooliaste)
- Maale mahtuv majandus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliima ja õiglus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuuutused, energia ja elustiilid (gümnaasiumiaste)
- Elamu disainimine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt (gümnaasiumiaste)
- Kliimamuutuste mõju majandustegevusele (gümnaasiumiaste)
- Süsinikujalajälg – mis ja kuidas? (huviharidus)
- Ideepank (jalgpallist kunstiringini) (huviharidus)
- Õppematerjalid erivajadustega õppijale
- Sõnastik
B5 Kliimamuutused ohustavad inimühiskonda
Kuidas võib kliimamuutustest tingitud loodushüvede kättesaadavuse vähenemine põhjustada kliimarännet? Kas tead selliseid näiteid lähemast ja kaugemast ajaloost?
Kuigi temperatuuritõus on kõige suurem Arktikas ja poolustele lähemal üldisemalt, siis miks on kliimamuutustest rohkem ohustatud inimesed Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Vaikse ookeani regioonis?
Kliimamuutustest tingituna võivad mitmetes piirkondades kaduda inimühiskonna jaoks sobilikud tingimused (IPCC AR6 WGII, Xu jt 2019, Vanos jt 2023). Ressursiintensiivsemat toitu nõudva kasvava rahvastiku tõttu suureneb üleilmne toidu ja joogivee vajadus: võrreldes 2005. aastaga kasvab toidunõudlus 2050. aastaks rohkem kui poole võrra (FAO 2018). Aga kliimamuutused vähendavad juba praegu toidu ja joogivee kättesaadavust, seda eriti madalamatel laiuskraadidel. Muldade hävimine, saagikuse langus, põllumaade kõrbestumine ja loomakarjade hukkumine tabavad kõige valusamalt Aafrikat, aga väga haavatavad on ka Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnad (FAO 2018). Soojenemine ja pikaajalised põuad kahandavad nii joogivee varusid kui ka viljaka mullaga maafondi. Kliimamuutustega kaasnevad paduvihmad ja üleujutused võivad saastata joogivett ning temperatuuri tõus mageveekogudes võib tõsta haigustekitajate hulka vees (IPCC AR6 WGII). Merevee taseme tõusuga võib soolane vesi tungida magedatesse veekogudesse ja kaevudesse. Kliimamuutustest tingitud toidu ning joogivee nappus, merevee tõus jm võib sundida 2050. aastaks üle 200 miljoni inimese kodust lahkuma (Maailmapank 2021). Suurim ränne toimub Sahara-taguses Aafrikas ja Lõuna-Aasias (Maailmapank 2021).
Kliimamuutuste tõttu sagenevad ja tugevnevad äärmuslikud ilmaolud mõjutavad ka taristut, seejuures kannatab eriti mereäärsete (üleujutused) ning mägiasulate taristu (muutused veeringes, üleujutused, maalihked) (IPCC AR6 WGII SPM). Muutused veeringes ja liustikes kahjustavad paljude asulate veevarustust (IPCC AR6 WGII). Üleujutused ja maalihked häirivad transpordivõrke ning elektrisüsteeme (IPCC AR6 WGII). Arvestada tuleb ka äärmuslike ilmaolude puhul tekkivate liitriskidega, näiteks võivad tormidega kaasneda üleujutused ja tugevad tuuled. Kliimamuutustel on juba praegu arvestatav mõju inimeste füüsilisele ja vaimsele tervisele, sest esineb rohkem äärmuslikke ilma- ja kliimasündmusi, millega seoses kaovad elatusallikad ja väheneb toiduturvalisus. Samavõrd nimetatutega mõjutab tervist otsene mure tuleviku pärast (IPCC AR6 WGII, vt ka täiendav ülesanne T2).
Kuigi kliimamuutused jätavad tugevama pitseri ekvaatorilähedastes piirkondades, mõjutavad kliimamuutused ka meid Eestis ja Euroopas. Mereveetase tõuseb ja seda ka Läänemeres (Euroopa Keskkonnaagentuur 2024). Euroopas on ohus läänepoolsete alade rannikupiirkonnad ja lammid, sest merepinna tõusu ja tormiajude võimaliku sagenemise tõttu suureneb nende üleujutusrisk (Euroopa Keskkonnaagentuur 2017). Juba praegu põhjustavad sagenenud kuumalained Euroopas kümneid tuhandeid enneaegseid surmajuhtumeid (Euroopa Keskkonnaagentuur 2017).
Ka Eestis suurendavad kliimamuutustest põhjustatud sagenenud ja tugevnenud kuumalained enneaegsete surmade arvu. Samuti ohustavad üleujutused infrastruktuuri (Kliimamuutustega kohanemise arengukava). Kliimamuutused suurendavad ka põllusaagi hävimise ohtu. Üks põhjuseid selleks võib olla kliimamuutustest põhjustatud kevadine põuasuse kasv. Kuigi põuaindeksite aegridade (1951–2015) uuringus on suured erinevused jaamade trendides ja selgeid trende kogu Eesti kohta pole, on siiski nähtav põuasuse kasv aprillis Ida-Eestis (Jaagus ja Aasa 2018). Koos lumekatte vähenemisega (Viru ja Jaagus 2019) kahandab kevadine põuasus mullavee varusid, mis määravad ära taimede kasvutingimused vegetatsiooniperioodi algul (Tammets, 2012).
Põhisõnumid
- Kasvav rahvastik vajab üha rohkem toitu ja joogivett, kuid kliimamuutuste tõttu nende kättesaadavus väheneb.
- Kliimamuutused ohustavad muldade huumuse sisaldust ja muldade viljakust, mis vähendab toidutootmise võimalusi.
- Kliimamuutused on ohuks taristule eriti mereäärsetel aladel ja mägiasulates.
- Kliimamuutused ohustavad inimeste heaolu.
Lisamaterjal
IPCC AR6 WGII kokkuvõte poliitika kujundajatele
FAO ülemaailmne toidukriiside raport 2018
Euroopa Keskkonnaagentuuri materjal kliimamuutuse mõjust mullale
