- Avaleht
- Saateks
- Kliimamuutuste ABC
- Sissejuhatus
- A Põhjused
- A1 Kliima ja kliimasüsteem
- A2 Kust me teame, et kliima soojeneb?
- A3 Senised kliimamuutused Põhja-Euroopas ja Eestis
- A4 Kliima soojenemine on inimtekkeline
- A5 Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid
- A6 Kliima tulevik sõltub meist endist
- A Ettekanne – Kliimamuutuste ABC põhjused
- A Ettekanne – Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval
- A Ettekanne – Kliimamuutuste kultuurimärgid
- A Ettekanne – Kas Eesti tulevik on tormisem?
- A Ettekanne – Milleks kliimaajalugu?
- A Ettekanne – Inimtegevuse mõju Maa kliimale
- B Mõjud
- B1 Maa kliima tulevik
- B2 Põhja-Euroopa ja Eesti kliima tulevik
- B3 Kliimamuutused vähendavad elurikkust
- B4 Kliimamuutused vähendavad loodushüvede kättesaadavust
- B5 Kliimamuutused ohustavad inimühiskonda
- B Ettekanne – Kliimamuutuste ABC mõjud
- B Ettekanne – Kliimamuutused ja maakasutus
- B Ettekanne – Võõrliikide invasioonid – ajas pöördumatu protsess
- B Ettekanne – Põllumajandus muutuvas kliimas
- B Ettekanne – Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide
- B Ettekanne – Muld ja kliimamuutused
- C Lahendused
- C1 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
- C2 Üksikisikute ja kogukondade, ettevõtete ning riikide roll heitkoguste vähendamisel
- C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste vähendamiseks
- C4 Vältimatute kliimamuutustega kohanemine
- C Ettekanne – Kliimamuutuste ABC lahendused
- C Ettekanne – Kultuuri roll rohepöördes ja tasaarengus
- C Ettekanne – Jätkusuutlikud rakendused energiatehnoloogias
- C Ettekanne – Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel
- C Ettekanne – Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?
- C Ettekanne – Muutuv kliima, muutuv keskkond – ühiskonna reageeringud sellele ajaloolises vaates
- C Ettekanne – Kliima ja ühiskond
- Kliimamuutuste ABC praktiline ülesanne
- Kliimamuutuste ABC lisaülesanded
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (est) pdf
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (rus) pdf
- Õppematerjalid
- Sissejuhatus
- Elurikkus
- Kodukoha elurikkus ja kliimamuutuste mõju sellele (alusharidus)
- Puu looduses ja loodus puul (põhikooli I kooliaste)
- Elurikkus, kliima ja avastusrada (põhikooli II ja III kooliaste)
- 1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste
- 2. osa: Kuidas aitavad küsimused kaasa tõhusale õppimisele?
- 3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid tõhusalt õpetada?
- 4. osa: Avastusraja rakendus
- 5. osa: Avastusraja kasutamine põhikooli II kooliastmes
- 6. osa: Õppematerjali kasutamine õpilastega tunnis
- Kliimamuutuste mõju elurikkusele (gümnaasiumiaste)
- Putukad ehk kliimamuutus maasikamaal (huviharidus)
- Mets ja kliimamuutused (huviharidus)
- Kliimamuutused dendropargis – avastusrada (huviharidus)
- Pilk ajalukku läbi puu aastarõngaste (huviharidus)
- Kunst ja ürask kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Käsitöö ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Muutused keskkonnas
- Ilm meie ümber. Kliima soojenemine (alusharidus)
- Toimetulek keskkonna muutustega ja kohanemine (alusharidus)
- Ilm meie ümber. Toimetulek muutustega (põhikooli I kooliaste).
- Kliimamuutustega kohanemine: Kuumus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kaduv toit (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuutused: Müüdid ja tegelikkus (gümnaasiumiaste)
- Kunst ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Maa energiabilanss (huviharidus)
- Tootmine ja tarbimine
- Tootmine ja materjalid (alusharidus)
- Tarbimise vähendamine (alusharidus)
- Soovid ja vajadused. Tarbimise vähendamine (põhikooli I kooliaste)
- Maale mahtuv majandus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliima ja õiglus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuuutused, energia ja elustiilid (gümnaasiumiaste)
- Elamu disainimine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt (gümnaasiumiaste)
- Kliimamuutuste mõju majandustegevusele (gümnaasiumiaste)
- Süsinikujalajälg – mis ja kuidas? (huviharidus)
- Ideepank (jalgpallist kunstiringini) (huviharidus)
- Õppematerjalid erivajadustega õppijale
- Sõnastik
B4 Kliimamuutused vähendavad loodushüvede kättesaadavust
Mis on loodushüved? Milliseid loodushüvesid kasutad ja kuidas? Kuidas inimtegevus ja kliimamuutused neid loodushüvesid mõjutavad?
Loodushüved ehk ökosüsteemiteenused on meie heaolu säilimiseks vajalikud hüved, mida ökosüsteemilt pidevalt saame. Nende hulka kuuluvad toit, vesi ja looduslike materjalidega varustatus, aineringed, fotosüntees, puhas õhk, looduses viibimise võimalus jpm. Ilma nendeta on meie eksisteerimine keeruline või võimatu. Laiemalt mõistame ökosüsteemiteenuste all sotsiaal-majanduslikku kontseptsiooni, mille loomise eesmärk oli elurikkuse kao peatamine (Millennium Ecosystem Assessment MEA, 2005). Ökosüsteemi moodustavad omavahel keerukate suhete kaudu seotud elusorganismid ja neid ümbritsev keskkond. Kui me enda majandustegevuse käigus neid suhteid või ümbritsevat keskkonda muudame, siis sattuvad surve alla ka meie heaoluks ja eksisteerimiseks hädavajalikud ökosüsteemiteenused (joonis B4.1).
Joonis B4.1. Kliimasüsteemi viis komponenti on kõik omavahel seotudInimese heaolu seos ökosüsteemiteenustega (ÖST) ning ÖST klassifikatsioonid.
Ökosüsteemiteenuste kaudu kirjeldatakse looduse pakutavate hüvede majanduslikku väärtust. Kui arvestame sellega, et loodus on meie majanduse alus, saame teha palju sisukamaid ja kaalutletumaid majandamisotsuseid ning hinnata lühiajalise majanduskasu ja loodusele tehtava kahju vahekorda (IPBES 2019). Niisugune lähenemine aitab mõista, et praegune majanduse ja heaolu kasv tuleb suuresti looduse arvelt. Ökosüsteemiteenustel ei ole hinda, aga neil on majanduslik väärtus, mida on võimalik kaudsete meetodite abil leida. On oluline mõista, et selle kaudu kirjeldame pelgalt looduse kasutusväärtust. Veelgi olulisem on looduse iseväärtus – loodus on väärtuslik olenemata selle ainelisest või mitteainelisest kasust meie jaoks.
Ehkki inimkonna heaolu on otseselt seotud ökosüsteemi toimimisega, ei arvesta praegusaja tarbimisühiskond ökosüsteeme elu säilimise alusena, mis seab ohtu loodushüvede säilumise tulevastele inimpõlvedele. Inimeste majandustegevusel on ökosüsteemile seetõttu sageli otsene kahjulik mõju, näiteks elukeskkondi hävitades ja saastades. Inimkonnal on aga ka kaudne mõju ökosüsteemidele, näiteks kliimamuutuste kaudu. Juba praeguseks on kliimamuutused olulisel määral mõjutanud ökosüsteeme ja nende pakutavaid teenuseid. Näiteks on kliimamuutuste tagajärjel toimunud suured muutused mageveeökosüsteemides. Seetõttu on oht kaotada meile vajalikke ökosüsteemiteenuseid – vee looduslik puhastumine, aineringete toimimine ja paljude liikide elupaigad.
Kuna kliimamuutused on kaasa toonud sademerežiimi muutused, on ohtu sattunud puhta joogivee kättesaadavus. Meie laiuskraadil on väga olulised talvised, lumena langenud sademed ning kevadine suurvesi. Viimasel kümnendil on soojad talved kaasa toonud kevadise suurvee vähenemise. Kui veevaesele kevadele järgneb põuane ja kuiv suvi ning sügis, on tulemuseks alanev põhjaveetase ning kahanev veetase järvedes ning veehoidlates.
Mõtle, mis on ökosüsteemi teenuste kontseptsiooni puudus. Kuidas ökosüsteemi kui teenusepakkujana mõtestamine muudab meie mõtlemist loodusest? Missugused võiksid olla muud keskkonda veelgi enam hoida aitavad viisid loodusest mõtlemiseks?
Põhisõnumid
- Ökosüsteemiteenused on meie heaoluks vajalikud hüved, mida me pidevalt ökosüsteemilt saame.
- Tarbimisühiskond ei arvesta alati ökosüsteeme elu säilimise alusena.
- Ökosüsteemiteenustel ei ole hinda, neil on majanduslik väärtus. Selle abil saab hinnata lühiajalise majanduskasu ja loodusele tehtava kahju vahekorda.
- Kliimamuutused vähendavad ökosüsteemiteenuste kättesaadavust.
Milliste loodushüvede kadumisel sinu elukohast kaaluksid elukoha vahetust?
Lisamaterjal
Looduse hüved ehk ökosüsteemiteenused
Projekti ELME materjalid
Ühe minuti loeng: mis on ökosüsteemiteenused?
