- Avaleht
- Saateks
- Kliimamuutuste ABC
- Sissejuhatus
- A Põhjused
- A1 Kliima ja kliimasüsteem
- A2 Kust me teame, et kliima soojeneb?
- A3 Senised kliimamuutused Põhja-Euroopas ja Eestis
- A4 Kliima soojenemine on inimtekkeline
- A5 Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid
- A6 Kliima tulevik sõltub meist endist
- A Ettekanne – Kliimamuutuste ABC põhjused
- A Ettekanne – Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval
- A Ettekanne – Kliimamuutuste kultuurimärgid
- A Ettekanne – Kas Eesti tulevik on tormisem?
- A Ettekanne – Milleks kliimaajalugu?
- A Ettekanne – Inimtegevuse mõju Maa kliimale
- B Mõjud
- B1 Maa kliima tulevik
- B2 Põhja-Euroopa ja Eesti kliima tulevik
- B3 Kliimamuutused vähendavad elurikkust
- B4 Kliimamuutused vähendavad loodushüvede kättesaadavust
- B5 Kliimamuutused ohustavad inimühiskonda
- B Ettekanne – Kliimamuutuste ABC mõjud
- B Ettekanne – Kliimamuutused ja maakasutus
- B Ettekanne – Võõrliikide invasioonid – ajas pöördumatu protsess
- B Ettekanne – Põllumajandus muutuvas kliimas
- B Ettekanne – Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide
- B Ettekanne – Muld ja kliimamuutused
- C Lahendused
- C1 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
- C2 Üksikisikute ja kogukondade, ettevõtete ning riikide roll heitkoguste vähendamisel
- C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste vähendamiseks
- C4 Vältimatute kliimamuutustega kohanemine
- C Ettekanne – Kliimamuutuste ABC lahendused
- C Ettekanne – Kultuuri roll rohepöördes ja tasaarengus
- C Ettekanne – Jätkusuutlikud rakendused energiatehnoloogias
- C Ettekanne – Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel
- C Ettekanne – Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?
- C Ettekanne – Muutuv kliima, muutuv keskkond – ühiskonna reageeringud sellele ajaloolises vaates
- C Ettekanne – Kliima ja ühiskond
- Kliimamuutuste ABC praktiline ülesanne
- Kliimamuutuste ABC lisaülesanded
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (est) pdf
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (rus) pdf
- Õppematerjalid
- Sissejuhatus
- Elurikkus
- Kodukoha elurikkus ja kliimamuutuste mõju sellele (alusharidus)
- Puu looduses ja loodus puul (põhikooli I kooliaste)
- Elurikkus, kliima ja avastusrada (põhikooli II ja III kooliaste)
- 1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste
- 2. osa: Kuidas aitavad küsimused kaasa tõhusale õppimisele?
- 3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid tõhusalt õpetada?
- 4. osa: Avastusraja rakendus
- 5. osa: Avastusraja kasutamine põhikooli II kooliastmes
- 6. osa: Õppematerjali kasutamine õpilastega tunnis
- Kliimamuutuste mõju elurikkusele (gümnaasiumiaste)
- Putukad ehk kliimamuutus maasikamaal (huviharidus)
- Mets ja kliimamuutused (huviharidus)
- Kliimamuutused dendropargis – avastusrada (huviharidus)
- Pilk ajalukku läbi puu aastarõngaste (huviharidus)
- Kunst ja ürask kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Käsitöö ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Muutused keskkonnas
- Ilm meie ümber. Kliima soojenemine (alusharidus)
- Toimetulek keskkonna muutustega ja kohanemine (alusharidus)
- Ilm meie ümber. Toimetulek muutustega (põhikooli I kooliaste).
- Kliimamuutustega kohanemine: Kuumus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kaduv toit (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuutused: Müüdid ja tegelikkus (gümnaasiumiaste)
- Kunst ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Maa energiabilanss (huviharidus)
- Tootmine ja tarbimine
- Tootmine ja materjalid (alusharidus)
- Tarbimise vähendamine (alusharidus)
- Soovid ja vajadused. Tarbimise vähendamine (põhikooli I kooliaste)
- Maale mahtuv majandus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliima ja õiglus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuuutused, energia ja elustiilid (gümnaasiumiaste)
- Elamu disainimine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt (gümnaasiumiaste)
- Kliimamuutuste mõju majandustegevusele (gümnaasiumiaste)
- Süsinikujalajälg – mis ja kuidas? (huviharidus)
- Ideepank (jalgpallist kunstiringini) (huviharidus)
- Õppematerjalid erivajadustega õppijale
- Sõnastik
B3 Kliimamuutused vähendavad elurikkust
Millised inimtekkelised tegurid mõjutavad elusloodust? Missugune on kliimamuutuste roll elurikkuse vähenemisel?
Oleme Maa loodust oluliselt kahjustanud. Globaalselt on inimesed ühel või teisel moel ümber kujundanud 75% maismaapinnast ning 66% maailmamerest (IPBES 2019, joonis S1.1). Ligikaudu iga kaheksas liik ehk miljon taime- ja loomaliiki on inimtegevuse mõju, sh kliimamuutuste tõttu, väljasuremisohus: näiteks on ohus 41% kahepaiksetest ja 39% mereimetajatest (IPBES 2019). Ka elurikkus Euroopas ja Eestis on selges langustrendis (IPBES 2018). 27 aastaga kaotasid Saksamaa looduskaitsealad enam kui 75% lendavatest putukatest (Hallmann jt 2017). Eesti maastikest on viimase 70 aastaga kadunud 95% niidukooslustest (Kukk ja Kull 1997) ja väljasuremisohus on 20% kõigist liikidest. Üleilmne liikide väljasuremine toimub praegu vähemalt sada korda kiiremini võrreldes loodusliku väljasuremise fooniga viimase 10 miljoni aasta jooksul.
Elurikkuse kadu põhjustavad järgnevad inimtekkelised mõjutegurid: (1) maakasutuse muutus ja sellest tulenev elupaikade kadu, nende kvaliteedi kahanemine ja fragmenteerumine; (2) invasiivsete võõrliikide levik; (3) saaste, sh põllumajanduskemikaalid; (4) looduslike ressursside ülekasutus, sh ülepüük, metsade raadamine, muldade degradatsioon, üleküttimine; (5) kliimamuutused. Neist teguritest on seni olnud kõige ulatuslikuma mõjuga maakasutusmuutusest tingitud elupaikade kadu. Aga kliimamuutused on tõusmas elupaikade hävimise kõrval suurimaks elurikkuse kao põhjuseks (IPBES 2019; Newbold, 2018).
Kliimamuutused mõjutavad otseselt elusloodust ja võimendavad teisi eelmainitud elurikkust vähendavaid mõjutegureid. Kliimamuutused muudavad liikidele olulisi keskkonnatingimusi nagu temperatuur ja sademete hulk. Kuna kõik ökosüsteemid ja nendega seotud liigid on kohanenud teatavate keskkonnatingimustega, nihkuvad või kaovad koos muutuva kliimaga ka ökosüsteemidele ja liikidele sobivad tingimused. Kliimamuutused mõjutavad nii loodust kui ka loodusega tugevalt seotud majandusvaldkondi, nagu toidutootmine, metsandus ja kalandus. Teisisõnu vähendab elurikkuse kadu loodushüvede kättesaadavust ja kahjustab meid endid. Elurikkuse hoidmine ning eluslooduse süsinikuvaru taastamine ja hoidmine on ühtlasi ka üks lahendustest kliimamuutuste piduramisel ja peatamisel.
Põhisõnumid
- Kliimamuutused on tõusmas elupaikade hävimise kõrval suurimaks elurikkuse kao põhjuseks.
Lisamaterjal
IPBES raportid
IPBES aruannete eestikeelsed kokkuvõtted
BioClim raport
Helm, A. (2021). Globaalmuutused, looduskeskkond ja inimene. EENA Veebiseminar
