- Avaleht
- Saateks
- Kliimamuutuste ABC
- Sissejuhatus
- A Põhjused
- A1 Kliima ja kliimasüsteem
- A2 Kust me teame, et kliima soojeneb?
- A3 Senised kliimamuutused Põhja-Euroopas ja Eestis
- A4 Kliima soojenemine on inimtekkeline
- A5 Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid
- A6 Kliima tulevik sõltub meist endist
- A Ettekanne – Kliimamuutuste ABC põhjused
- A Ettekanne – Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval
- A Ettekanne – Kliimamuutuste kultuurimärgid
- A Ettekanne – Kas Eesti tulevik on tormisem?
- A Ettekanne – Milleks kliimaajalugu?
- A Ettekanne – Inimtegevuse mõju Maa kliimale
- B Mõjud
- B1 Maa kliima tulevik
- B2 Põhja-Euroopa ja Eesti kliima tulevik
- B3 Kliimamuutused vähendavad elurikkust
- B4 Kliimamuutused vähendavad loodushüvede kättesaadavust
- B5 Kliimamuutused ohustavad inimühiskonda
- B Ettekanne – Kliimamuutuste ABC mõjud
- B Ettekanne – Kliimamuutused ja maakasutus
- B Ettekanne – Võõrliikide invasioonid – ajas pöördumatu protsess
- B Ettekanne – Põllumajandus muutuvas kliimas
- B Ettekanne – Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide
- B Ettekanne – Muld ja kliimamuutused
- C Lahendused
- C1 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
- C2 Üksikisikute ja kogukondade, ettevõtete ning riikide roll heitkoguste vähendamisel
- C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste vähendamiseks
- C4 Vältimatute kliimamuutustega kohanemine
- C Ettekanne – Kliimamuutuste ABC lahendused
- C Ettekanne – Kultuuri roll rohepöördes ja tasaarengus
- C Ettekanne – Jätkusuutlikud rakendused energiatehnoloogias
- C Ettekanne – Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel
- C Ettekanne – Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?
- C Ettekanne – Muutuv kliima, muutuv keskkond – ühiskonna reageeringud sellele ajaloolises vaates
- C Ettekanne – Kliima ja ühiskond
- Kliimamuutuste ABC praktiline ülesanne
- Kliimamuutuste ABC lisaülesanded
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (est) pdf
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (rus) pdf
- Õppematerjalid
- Sissejuhatus
- Elurikkus
- Kodukoha elurikkus ja kliimamuutuste mõju sellele (alusharidus)
- Puu looduses ja loodus puul (põhikooli I kooliaste)
- Elurikkus, kliima ja avastusrada (põhikooli II ja III kooliaste)
- 1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste
- 2. osa: Kuidas aitavad küsimused kaasa tõhusale õppimisele?
- 3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid tõhusalt õpetada?
- 4. osa: Avastusraja rakendus
- 5. osa: Avastusraja kasutamine põhikooli II kooliastmes
- 6. osa: Õppematerjali kasutamine õpilastega tunnis
- Kliimamuutuste mõju elurikkusele (gümnaasiumiaste)
- Putukad ehk kliimamuutus maasikamaal (huviharidus)
- Mets ja kliimamuutused (huviharidus)
- Kliimamuutused dendropargis – avastusrada (huviharidus)
- Pilk ajalukku läbi puu aastarõngaste (huviharidus)
- Kunst ja ürask kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Käsitöö ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Muutused keskkonnas
- Ilm meie ümber. Kliima soojenemine (alusharidus)
- Toimetulek keskkonna muutustega ja kohanemine (alusharidus)
- Ilm meie ümber. Toimetulek muutustega (põhikooli I kooliaste).
- Kliimamuutustega kohanemine: Kuumus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kaduv toit (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuutused: Müüdid ja tegelikkus (gümnaasiumiaste)
- Kunst ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Maa energiabilanss (huviharidus)
- Tootmine ja tarbimine
- Tootmine ja materjalid (alusharidus)
- Tarbimise vähendamine (alusharidus)
- Soovid ja vajadused. Tarbimise vähendamine (põhikooli I kooliaste)
- Maale mahtuv majandus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliima ja õiglus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuuutused, energia ja elustiilid (gümnaasiumiaste)
- Elamu disainimine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt (gümnaasiumiaste)
- Kliimamuutuste mõju majandustegevusele (gümnaasiumiaste)
- Süsinikujalajälg – mis ja kuidas? (huviharidus)
- Ideepank (jalgpallist kunstiringini) (huviharidus)
- Õppematerjalid erivajadustega õppijale
- Sõnastik
B1 Maa kliima tulevik
Tuleviku kliima
Enne teksti lugemist kirjelda, missugused muutused Maa kliimas võivad meid sel sajandil ees oodata! Missugustes muutustes oled kindel ja mis tundub pigem kuulujutuna? Kust otsiksid täpsemat infot?
Võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga tõuseb selle sajandi lõpuks keskmine õhutemperatuur poolteist kuni neli ja pool kraadi (IPCC AR6 WGI Ch4). Kui palju täpselt kliima soojeneb, sõltub meist endist ehk kasvuhoonegaaside heitkogustest. Väga paljude muutuste ulatus kliimasüsteemis sõltub otseselt globaalse soojenemise tugevusest. Mida tugevam soojenemine, seda tugevamad ja sagedasemad on kuumalained, paduvihmad ja põuad (IPCC AR6 WGI Ch11). Atmosfääri veeringe intensiivistumine toob kaasa sajuhulga kasvu sademeterohketes piirkondades ja sajuhulga kahanemise kuivades piirkondades (IPCC AR6 WGI Ch8).
Globaalne merevee tase tõuseb kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendamata selle sajandi lõpuks ligikaudu poolteist meetrit. Tugevama soojenemisega kasvab tõenäosus ületada kliimasüsteemi kriitilisi piire ehk murdepunkte, misjärel muutuvad paljud protsessid looduses pöördumatult (IPCC AR6 WGI). Võimalikud murdepunktid on Antarktika jääkilbi osaline sulamine ja rohkem kui 15-meetrine globaalse veetaseme tõus ülejärgmise sajandi lõpuks, suured muutused ookeanivee- ja õhuringluses ning vihmametsade hävimine (IPCC AR6 WGI). Võimalik murdepunkt on ka igikeltsa sulamine, millega vabanevad pinnasest kasvuhoonegaasid süsihappegaas ja metaan. Metaan on seejuures süsihappagaasist enam kui kümme korda suurema kliimat soojendava mõjuga kasvuhoonegaas. Murdepunktide ületamine põhjustab pöördumatuid muutusi, mille olemust ja mõju ülejäänud kliimasüsteemile me ei oska isegi lõpuni ette näha.
Põhisõnumid
- Kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendamata soojeneb Maa kliima mitme kraadi võrra, tuues kaasa senisest äärmuslikumad ilmaolud.
- Tugeva soojenemisega kasvab tõenäosus ületada kliimasüsteemi kriitilisi piire ehk murdepunkte, mille järel muutuvad paljud protsessid looduses pöördumatult.
Lisamaterjal
IPCC AR6 WGI Ch4
IPCC AR6 WGI Ch11
Tipping points
The Global Tipping Points Report
