- Avaleht
- Saateks
- Kliimamuutuste ABC
- Sissejuhatus
- A Põhjused
- A1 Kliima ja kliimasüsteem
- A2 Kust me teame, et kliima soojeneb?
- A3 Senised kliimamuutused Põhja-Euroopas ja Eestis
- A4 Kliima soojenemine on inimtekkeline
- A5 Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid
- A6 Kliima tulevik sõltub meist endist
- A Ettekanne – Kliimamuutuste ABC põhjused
- A Ettekanne – Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval
- A Ettekanne – Kliimamuutuste kultuurimärgid
- A Ettekanne – Kas Eesti tulevik on tormisem?
- A Ettekanne – Milleks kliimaajalugu?
- A Ettekanne – Inimtegevuse mõju Maa kliimale
- B Mõjud
- B1 Maa kliima tulevik
- B2 Põhja-Euroopa ja Eesti kliima tulevik
- B3 Kliimamuutused vähendavad elurikkust
- B4 Kliimamuutused vähendavad loodushüvede kättesaadavust
- B5 Kliimamuutused ohustavad inimühiskonda
- B Ettekanne – Kliimamuutuste ABC mõjud
- B Ettekanne – Kliimamuutused ja maakasutus
- B Ettekanne – Võõrliikide invasioonid – ajas pöördumatu protsess
- B Ettekanne – Põllumajandus muutuvas kliimas
- B Ettekanne – Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide
- B Ettekanne – Muld ja kliimamuutused
- C Lahendused
- C1 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
- C2 Üksikisikute ja kogukondade, ettevõtete ning riikide roll heitkoguste vähendamisel
- C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste vähendamiseks
- C4 Vältimatute kliimamuutustega kohanemine
- C Ettekanne – Kliimamuutuste ABC lahendused
- C Ettekanne – Kultuuri roll rohepöördes ja tasaarengus
- C Ettekanne – Jätkusuutlikud rakendused energiatehnoloogias
- C Ettekanne – Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel
- C Ettekanne – Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?
- C Ettekanne – Muutuv kliima, muutuv keskkond – ühiskonna reageeringud sellele ajaloolises vaates
- C Ettekanne – Kliima ja ühiskond
- Kliimamuutuste ABC praktiline ülesanne
- Kliimamuutuste ABC lisaülesanded
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (est) pdf
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (rus) pdf
- Õppematerjalid
- Sissejuhatus
- Elurikkus
- Kodukoha elurikkus ja kliimamuutuste mõju sellele (alusharidus)
- Puu looduses ja loodus puul (põhikooli I kooliaste)
- Elurikkus, kliima ja avastusrada (põhikooli II ja III kooliaste)
- 1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste
- 2. osa: Kuidas aitavad küsimused kaasa tõhusale õppimisele?
- 3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid tõhusalt õpetada?
- 4. osa: Avastusraja rakendus
- 5. osa: Avastusraja kasutamine põhikooli II kooliastmes
- 6. osa: Õppematerjali kasutamine õpilastega tunnis
- Kliimamuutuste mõju elurikkusele (gümnaasiumiaste)
- Putukad ehk kliimamuutus maasikamaal (huviharidus)
- Mets ja kliimamuutused (huviharidus)
- Kliimamuutused dendropargis – avastusrada (huviharidus)
- Pilk ajalukku läbi puu aastarõngaste (huviharidus)
- Kunst ja ürask kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Käsitöö ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Muutused keskkonnas
- Ilm meie ümber. Kliima soojenemine (alusharidus)
- Toimetulek keskkonna muutustega ja kohanemine (alusharidus)
- Ilm meie ümber. Toimetulek muutustega (põhikooli I kooliaste).
- Kliimamuutustega kohanemine: Kuumus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kaduv toit (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuutused: Müüdid ja tegelikkus (gümnaasiumiaste)
- Kunst ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Maa energiabilanss (huviharidus)
- Tootmine ja tarbimine
- Tootmine ja materjalid (alusharidus)
- Tarbimise vähendamine (alusharidus)
- Soovid ja vajadused. Tarbimise vähendamine (põhikooli I kooliaste)
- Maale mahtuv majandus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliima ja õiglus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuuutused, energia ja elustiilid (gümnaasiumiaste)
- Elamu disainimine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt (gümnaasiumiaste)
- Kliimamuutuste mõju majandustegevusele (gümnaasiumiaste)
- Süsinikujalajälg – mis ja kuidas? (huviharidus)
- Ideepank (jalgpallist kunstiringini) (huviharidus)
- Õppematerjalid erivajadustega õppijale
- Sõnastik
Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval
Anneli Poska
Vanemteadur
TalTech
Kliimamuutused ja inimkonna osa nendes on tänapäeva üks enim kajastust leidnud teemasid maailmas. Geoloogilises ajas ei ole kliimamuutused midagi erilist, sest mitmesugused looduslikud protsessid on aastatuhandete (või ka miljonite) vältel viinud maakera kliima soojenemise või ka jahenemiseni. Siiski arvatakse, et suurim osa hetkel nähtavatest kliimamuutustest on tingitud fossiilsete kütuste üha kasvavast kasutusest inimese poolt ja sellega seonduvast kasvuhoonegaaside (eriti CO2) osakaalu suurenemisest Maa atmosfääris.
Inimtekkelisi kliimamuutusi seostatakse üldiselt viimase 100-200 aastaga, ning varasemat võimaliku inimtegevuse mõju kliimale peetakse sageli tühiseks. Samas on teada, et inimese tegevus on juba aastatuhandeid mõjutanud Maa pinnakatet. Ka kõige esimese Eesti pinnalt teada oleva asula, Pärnumaal Sindi jõe kaldal asuva Pulli asulakoha, kiviaegsetest küttidest ja korilastest elanikud elanikud kasutasid elupaiga ümbruses leiduvat puituitu ehitus ja küttematerjalina, muutes oluliselt asula lähiümbruse taimkatet. Sellistest pisikestest ajutistest asulatest jäetud jälg oli väike ja ebapüsiv. Koos põllunduse levikuga ja laiaulatusliku metsade raadamisega nii Euroopas kui ka mujal maailmas muutus aga inimese tegevus maastiku ümberkujundamisel üha märgatavamaks ja püsivamaks ning mõju Maa süsinikuringele üha ilmsemaks. Aastatuhandete jooksul maaharimisest tingitud globaalsed arvestuslikud süsinikuemissioonid ulatuvad 500 GtC-ini ja tõstsid CO2 hulka atmosfääris juba aastatuhandeid tagasi. Metsade asendumine põldude ja rohumaadega muudab maapinna päikesekiirguse tagasipeegeldamise võimet (albeedot) ja veeringega seotud soojusenergiavooge. Viimased uuringud näitavad, et maakatte muutusest tingitud suve ja talvetemperatuuride muutus võib ulatud ±1°C kesk ja põhja Euroopas.
Kokkuvõtteks võib öelda, et inimtekkeliste kliimamuutuste algusaeg on oluliselt varasem üldiselt arvatust ning mitmekesisemate tekkemehhanismidega. Seega peavad ka meie pingutused praeguste kliimamuutuste leevendamiseks olema põhjalikult läbi mõeldud ja erinevaid tegureid arvestavad.
Anneli Poska ettekanne teemal „Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval“, salvestatud Tartus õppematerjali „Kliimamuutuste ABC“ koolitusel 02.03.2023.
Anneli Poska ettekanne „Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval“
