- Avaleht
- Saateks
- Kliimamuutuste ABC
- Sissejuhatus
- A Põhjused
- A1 Kliima ja kliimasüsteem
- A2 Kust me teame, et kliima soojeneb?
- A3 Senised kliimamuutused Põhja-Euroopas ja Eestis
- A4 Kliima soojenemine on inimtekkeline
- A5 Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid
- A6 Kliima tulevik sõltub meist endist
- A Ettekanne – Kliimamuutuste ABC põhjused
- A Ettekanne – Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval
- A Ettekanne – Kliimamuutuste kultuurimärgid
- A Ettekanne – Kas Eesti tulevik on tormisem?
- A Ettekanne – Milleks kliimaajalugu?
- A Ettekanne – Inimtegevuse mõju Maa kliimale
- B Mõjud
- B1 Maa kliima tulevik
- B2 Põhja-Euroopa ja Eesti kliima tulevik
- B3 Kliimamuutused vähendavad elurikkust
- B4 Kliimamuutused vähendavad loodushüvede kättesaadavust
- B5 Kliimamuutused ohustavad inimühiskonda
- B Ettekanne – Kliimamuutuste ABC mõjud
- B Ettekanne – Kliimamuutused ja maakasutus
- B Ettekanne – Võõrliikide invasioonid – ajas pöördumatu protsess
- B Ettekanne – Põllumajandus muutuvas kliimas
- B Ettekanne – Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide
- B Ettekanne – Muld ja kliimamuutused
- C Lahendused
- C1 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
- C2 Üksikisikute ja kogukondade, ettevõtete ning riikide roll heitkoguste vähendamisel
- C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste vähendamiseks
- C4 Vältimatute kliimamuutustega kohanemine
- C Ettekanne – Kliimamuutuste ABC lahendused
- C Ettekanne – Kultuuri roll rohepöördes ja tasaarengus
- C Ettekanne – Jätkusuutlikud rakendused energiatehnoloogias
- C Ettekanne – Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel
- C Ettekanne – Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?
- C Ettekanne – Muutuv kliima, muutuv keskkond – ühiskonna reageeringud sellele ajaloolises vaates
- C Ettekanne – Kliima ja ühiskond
- Kliimamuutuste ABC praktiline ülesanne
- Kliimamuutuste ABC lisaülesanded
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (est) pdf
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (rus) pdf
- Õppematerjalid
- Sissejuhatus
- Elurikkus
- Kodukoha elurikkus ja kliimamuutuste mõju sellele (alusharidus)
- Puu looduses ja loodus puul (põhikooli I kooliaste)
- Elurikkus, kliima ja avastusrada (põhikooli II ja III kooliaste)
- 1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste
- 2. osa: Kuidas aitavad küsimused kaasa tõhusale õppimisele?
- 3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid tõhusalt õpetada?
- 4. osa: Avastusraja rakendus
- 5. osa: Avastusraja kasutamine põhikooli II kooliastmes
- 6. osa: Õppematerjali kasutamine õpilastega tunnis
- Kliimamuutuste mõju elurikkusele (gümnaasiumiaste)
- Putukad ehk kliimamuutus maasikamaal (huviharidus)
- Mets ja kliimamuutused (huviharidus)
- Kliimamuutused dendropargis – avastusrada (huviharidus)
- Pilk ajalukku läbi puu aastarõngaste (huviharidus)
- Kunst ja ürask kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Käsitöö ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Muutused keskkonnas
- Ilm meie ümber. Kliima soojenemine (alusharidus)
- Toimetulek keskkonna muutustega ja kohanemine (alusharidus)
- Ilm meie ümber. Toimetulek muutustega (põhikooli I kooliaste).
- Kliimamuutustega kohanemine: Kuumus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kaduv toit (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuutused: Müüdid ja tegelikkus (gümnaasiumiaste)
- Kunst ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Maa energiabilanss (huviharidus)
- Tootmine ja tarbimine
- Tootmine ja materjalid (alusharidus)
- Tarbimise vähendamine (alusharidus)
- Soovid ja vajadused. Tarbimise vähendamine (põhikooli I kooliaste)
- Maale mahtuv majandus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliima ja õiglus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuuutused, energia ja elustiilid (gümnaasiumiaste)
- Elamu disainimine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt (gümnaasiumiaste)
- Kliimamuutuste mõju majandustegevusele (gümnaasiumiaste)
- Süsinikujalajälg – mis ja kuidas? (huviharidus)
- Ideepank (jalgpallist kunstiringini) (huviharidus)
- Õppematerjalid erivajadustega õppijale
- Sõnastik
A4 Kliima soojenemine on inimtekkeline
Kliima soojenemise inimtekkelisus
Kuidas võrdleksid looduslike tegurite tööstusrevolutsioonijärgset kliimamõju inimtegevuse mõjuga? Milliseid andme- ja infoallikaid kasutaksid järele uurimiseks? Kas loodusliku ja inimtegevuse kliimat soojendava mõju tugevus võib olla samas suurusjärgus?
Tööstusrevolutsioonijärgse kliima soojenemise peamiseks põhjustajaks oleme meie, inimesed (joonis A4.1). Täpsemalt meie tegevused, mille tagajärjel satub atmosfääri kasvuhoonegaase: tööstus, põllumajandus, transport, ehitustegevus jm. Looduslike tegurite tööstusrevolutsioonijärgne kliimamõju on vähem kui kümnendik inimtegevuse kliimamõjust (joonis A4.1; IPCC AR6 WGI Ch7). Kasvuhoonegaasid nagu süsihappegaas, metaan, dilämmastikoksiid ja osoon neelavad soojuskiirgust ja soojendavad seeläbi Maa kliimat (joonis A1.2). Lisades atmosfääri kasvuhoonegaase, soojeneb kliima, kuni maailmaruumi kiiratav soojusenergia hulk saab taas võrdseks neelduva päikesekiirguse hulgaga. Me teame, kasutatud fossiilkütuste koguste ja kasvuhoonegaaside atmosfäärikontsentratsioonide muutuste järgi, kui palju kasvuhoonegaase oleme atmosfääri lisanud (joonis A4.2). Fossiilkütuste põletamisest pärineva süsihappegaasi puhul on oluline märkida muutuvat süsihappegaasi isotoopkoostist ja süsihappegaasi kontsentratsiooni kasvuga kooskõlalist hapniku kontsentratsiooni vähenemist Maa atmosfääris. Samuti teame, kui palju soojuskiirgust kasvuhoonegaasid neelavad. Sellega on inimtekkeliste kasvuhoonegaaside soojendava mõju ulatus väga täpselt teada.
Energiatasakaal kliimasüsteemis
Õpilased otsustasid ise ehitada mehaanilise kliimamudeli, et inimtekkelist atmosfääri kasvuhooneefekti kaasõpilastele selgitada. Nad leidsid sobiliku näite YouTube’ist ja ehitasidki kliimamudeli valmis! Õpilased on pöördunud sinu poole, et sa selgitaksid neile Jacob Seeley video sisu lihtsas keeles, et nad saaksid kaasõpilastele edukalt oma kliimamudelit tutvustada. Milliseid küsimusi võiks lastele esitada ja millistele aspektidele neid mõtlema suunata, et nad leiaksid üles video kõige olulisemad punktid?
Kliima soojenemise inimtekkelisus
Sinu hea tuttav Mari kuulis, et käsitled koolis kliimamuutusi. Mari on küll teadlik tõenditest, mis kõik näitavad, et kliima soojeneb. Aga Mari ei tea, miks teadlased ütlevad: „Kliima soojenemine on inimtekkeline.“ Kuidas selgitaksid Marile kliimamuutuste inimtekkelisuse tõendeid?
Põhisõnumid
- Kliima soojenemise inimtekkelisust tõendavad mõõtmised ja selge loodusteaduslik arusaam soojenemise põhjustest.
Joonis A4.1. Inimtegevus on põhjustanud tööstusrevolutsioonist alates globaalse keskmise aluspinnalähedase õhutemperatuuri tõusu 1,1 kraadi võrra. Mõõdetud globaalne õhutemperatuur ja inimtegevuse mõjuga arvestava mudeliga arvutatud temperatuurid on väga sarnased. Looduslike tegurite mõjul märgatavat soojenemist toimunud ei ole. Allikas: https://www.ipcc.ch/ report/ar6/wg1/fi gures/summary-for-policymakers/fi gure-spm-1
Joonis A4.2. Inimtegevus on põhjustanud süsihappegaasi kontsentratsiooni tõusu Maa atmosfääris. Kuukeskmise süsihappegaasi kontsentratsiooni [ppm e miljondikosa] aegreas on näha nii aastaaegade vaheldumine kui ka pidev pikaajaline kontsentratsiooni kasv. Hawaiil Mauna Loa observatooriumis on süsihappegaasi kontsentratsiooni atmosfääris mõõdetud juba möödunud sajandi viiekümnendatest aastatest. Allikas: https://scrippsco2.ucsd.edu/graphics_gallery/mauna_loa_record/mauna_loa_record_color.html
Lisamaterjal
