- Avaleht
- Saateks
- Kliimamuutuste ABC
- Sissejuhatus
- A Põhjused
- A1 Kliima ja kliimasüsteem
- A2 Kust me teame, et kliima soojeneb?
- A3 Senised kliimamuutused Põhja-Euroopas ja Eestis
- A4 Kliima soojenemine on inimtekkeline
- A5 Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid
- A6 Kliima tulevik sõltub meist endist
- A Ettekanne – Kliimamuutuste ABC põhjused
- A Ettekanne – Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval
- A Ettekanne – Kliimamuutuste kultuurimärgid
- A Ettekanne – Kas Eesti tulevik on tormisem?
- A Ettekanne – Milleks kliimaajalugu?
- A Ettekanne – Inimtegevuse mõju Maa kliimale
- B Mõjud
- B1 Maa kliima tulevik
- B2 Põhja-Euroopa ja Eesti kliima tulevik
- B3 Kliimamuutused vähendavad elurikkust
- B4 Kliimamuutused vähendavad loodushüvede kättesaadavust
- B5 Kliimamuutused ohustavad inimühiskonda
- B Ettekanne – Kliimamuutuste ABC mõjud
- B Ettekanne – Kliimamuutused ja maakasutus
- B Ettekanne – Võõrliikide invasioonid – ajas pöördumatu protsess
- B Ettekanne – Põllumajandus muutuvas kliimas
- B Ettekanne – Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide
- B Ettekanne – Muld ja kliimamuutused
- C Lahendused
- C1 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
- C2 Üksikisikute ja kogukondade, ettevõtete ning riikide roll heitkoguste vähendamisel
- C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste vähendamiseks
- C4 Vältimatute kliimamuutustega kohanemine
- C Ettekanne – Kliimamuutuste ABC lahendused
- C Ettekanne – Kultuuri roll rohepöördes ja tasaarengus
- C Ettekanne – Jätkusuutlikud rakendused energiatehnoloogias
- C Ettekanne – Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel
- C Ettekanne – Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?
- C Ettekanne – Muutuv kliima, muutuv keskkond – ühiskonna reageeringud sellele ajaloolises vaates
- C Ettekanne – Kliima ja ühiskond
- Kliimamuutuste ABC praktiline ülesanne
- Kliimamuutuste ABC lisaülesanded
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (est) pdf
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (rus) pdf
- Õppematerjalid
- Sissejuhatus
- Elurikkus
- Kodukoha elurikkus ja kliimamuutuste mõju sellele (alusharidus)
- Puu looduses ja loodus puul (põhikooli I kooliaste)
- Elurikkus, kliima ja avastusrada (põhikooli II ja III kooliaste)
- 1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste
- 2. osa: Kuidas aitavad küsimused kaasa tõhusale õppimisele?
- 3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid tõhusalt õpetada?
- 4. osa: Avastusraja rakendus
- 5. osa: Avastusraja kasutamine põhikooli II kooliastmes
- 6. osa: Õppematerjali kasutamine õpilastega tunnis
- Kliimamuutuste mõju elurikkusele (gümnaasiumiaste)
- Putukad ehk kliimamuutus maasikamaal (huviharidus)
- Mets ja kliimamuutused (huviharidus)
- Kliimamuutused dendropargis – avastusrada (huviharidus)
- Pilk ajalukku läbi puu aastarõngaste (huviharidus)
- Kunst ja ürask kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Käsitöö ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Muutused keskkonnas
- Ilm meie ümber. Kliima soojenemine (alusharidus)
- Toimetulek keskkonna muutustega ja kohanemine (alusharidus)
- Ilm meie ümber. Toimetulek muutustega (põhikooli I kooliaste).
- Kliimamuutustega kohanemine: Kuumus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kaduv toit (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuutused: Müüdid ja tegelikkus (gümnaasiumiaste)
- Kunst ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Maa energiabilanss (huviharidus)
- Tootmine ja tarbimine
- Tootmine ja materjalid (alusharidus)
- Tarbimise vähendamine (alusharidus)
- Soovid ja vajadused. Tarbimise vähendamine (põhikooli I kooliaste)
- Maale mahtuv majandus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliima ja õiglus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuuutused, energia ja elustiilid (gümnaasiumiaste)
- Elamu disainimine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt (gümnaasiumiaste)
- Kliimamuutuste mõju majandustegevusele (gümnaasiumiaste)
- Süsinikujalajälg – mis ja kuidas? (huviharidus)
- Ideepank (jalgpallist kunstiringini) (huviharidus)
- Õppematerjalid erivajadustega õppijale
- Sõnastik
A2 Kust me teame, et kliima soojeneb?
Milliseid äärmuslikke ilmaolusid oled kogenud? Kas oled neid ka kliimamuutustega seostanud? Kuidas oled isiklikult kliimamuutusi kogenud?
Õhutemperatuuri on järjepidevalt mõõdetud juba 1850. aastast. Temperatuurimõõtmised näitavad, et Maa kliima on tööstusrevolutsiooni järel oluliselt soojenenud (IPCC AR6 WGI). Kümnendiks 2011–2020 oli globaalne keskmine õhutemperatuur tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes tõusnud 1,1 kraadi, misjuures maismaa kohal läks keskmiselt 1,6 kraadi soojemaks (IPCC AR6 WGI Ch2). Hea visualiseeringu tööstusrevolutsioonijärgsest kliima soojenemisest temperatuurimõõtmiste põhjal leiab YouTubest. Animatsioon näitab kuu keskmisi globaalseid keskmisi temperatuure aastast 1880. Täna on kliima üle ühe kraadi soojem kui aastal 1880. Tänapäeval kasutatakse globaalse keskmise aluspinnalähedase õhutemperatuuri hindamiseks nii ilmajaamade andmeid, mõõtmisi merel kui ka satelliitmõõtmisi.
Säärane rohkem kui ühekraadine soojenemine on vähemalt viimase paari tuhande aasta jooksul enneolematu ja on juba kaasa toonud märgatavad kliimamuutused kõikjal maailmas (IPCC AR6 WGI Ch10, Ch 11, Ch2). Viimased neli aastakümmet on olnud järjepanu soojemad kui mistahes eelnenud kümnend aastast 1850. Lisaks soojenevad troposfääri kõrgemad õhukihid ja maailmameri, kahaneb Arktika merejää ja sulavad liustikud, atmosfääri veeringe intensiivistub ehk üleujutused ja põuad sagenevad ja meretase tõuseb (IPCC AR6 WGI Ch2). Üldisemalt toob energia lisandumine kliimasüsteemi ehk kliima soojenemine kaasa kliimamuutused kõikjal maailmas ja need on juba selgelt kohal ka siinsamas Eestis.
Põhisõnumid
- Kliima soojenemist tõendavad järjepidevad mõõtmisandmed aastast 1850.
Soojenemise tõendid
Õpilane Madis kuulis, et kliima soojeneb, ja tahab nüüd teada, kust me seda teame. Kuidas aitaksid Madisel välja uurida, missugused on soojenemise tõendid? Mida peaks Madis veel uurima?
Lisamaterjal
IPCC AR6 WGI Ch2
IPCC AR6 WGI kokkuvõte poliitikakujundajatel
IPCC interaktiivne atlas
