2. TAIMERAKK JA KOED

2.1. Millised on taimeraku tunnused?

Taimerakul on rakukest, suur tsentraalvakuool ja plastiid (kloroplastid, leukoplastid, kromoplastid),  mis loomarakul puuduvad. 

Tabel 2. Taime- ja loomaraku võrdlus.

Rakustruktuur	Ülesanne	Taimerakk	Loomarakk
Tuum	Kontrollib raku elutegevust	+	+
Tuumamembraan	Valikuline ainete transport	+	+
Rakuplasma	Seob rakuorganellid tervikuks	+	+
Mitokonder	Raku varustamine energiaga	+	+
Ribosoomid	Valkude süntees	+	+
Vakuool	Sisaldavad varu- ja jääkaineid	Suured	Väikesed
Kloroplastid	Fotosüntees	+	–
Kromoplastid	Annavad õitele ja viljadele värvuse	+	–
Leukoplastid	Koguvad tärklist	+	–
Rakumembraan	Ainete valikuline transport, ühendab rakke ja kaitseb rakku.	+	+
Rakukest	Tugi- ja kaitsefunktsioon	+	–

 

Taimerakule iseloomulikud rakustruktuurid: 

1) RAKUKEST

• Kaitseb ja toestab rakku ning annab sellele kuju
• Avaldab jäikuse tõttu vee sissetungile vastumõju ja takistab nii vee liigset sissetungi rakku
• Laseb vabalt läbi pooride vett ja paljusid selles lahustunud aineid rakku ja rakust välja
• Pooride kaudu on naaberrakkude rakuplasmad ühenduses

2) VAKUOOL

• Sisaldavad vett ja varuaineid
• Koguvad jääkaineid ja lagundavad neid
• Reguleerivad raku siserõhku ning aitavad sellega säilitada raku kuju.

3) KLOROPLASTID

• Neis toimub fotosüntees

4) KROMOPLASTID

• Annavad lehtedele või viljadele kollaka-oranžika värvuse

5) LEUKOPLASTID

• Paiknevad tavaliselt taimede maa-alustes osades, on värvitud ja sisaldavad varuaineid (tärklist)

 

 

 

 

2.2. Millised koed on taimedel? 

Koeks nimetatakse ühetaolise ehitusega rakkude rühma, mis täidab üht kindlat ülesannet.

Erineva koe rakud on erineva ehitusega. Taimede tähtsamad koed on katte-, tugi- ja juhtkude.

 Tabel 3. Taimede koed ja nende ülesanded.

Koe nimetus	Ehituslik iseärasus ja ülesanne	Näited
Algkoed	Rakud jagunevad kiiresti, neist kujunevad püsikoed
a) tipmised	Taim kasvab pikemaks	Varre ja juure kasvukuhikutes
b) külgmised	Taim kasvab jämedamaks	Kambium varres
Püsikoed
a) assimilatsioonikude	Fotosüntees	Lehe põhikude
b) säilituskude	Varuainete säilitamine	Toitekude seemnetes
c) juhtkude	Vee ja selles lahustunud ainete liikumine tõusva vooluna; orgaaniliste ainete liikumine laskuva vooluna	Sooned ehk trahheed juhtkimbu puiduosas; sõeltorud juhtkimbu niineosas.
d) tugikude	Tugevuse andmine	Niine- ja puidukiud, kivisrakud
e) kattekude	Sisemiste kudede kaitsmine kuivamise, mikroobide ja teiste kahjustuste eest	Lehe kattekude ehk epiderm, korkkude

 

2.3. Kuidas ained rakku liiguvad?

 

Vee liikumist läbi poolläbilaskva membraani väiksema kontsentratsiooniga lahusest suurema kontsentratsiooniga lahusesse nimetatakse OSMOOSIKS.

 

Madala konsentratsiooniga lahus / kõrge konsentratsiooniga lahus. Kahe lahuse vahel on membraan, vedelike tasemed on ühekõrgused.	Teatud aja möödudes on näha, et madala konsentratsiooniga lahuse tase on vähenenud, sest lahusti liigub läbi membraani nii kaua, kui mõlema lahuse konsentratsioonid saavad võrdseks.

 

 

 

2.4. Mis juhtub rakus, kui väliskeskkonnas on erinev ainete konsentratsioon? 

 

 

 

Joonis 3. Osmoosi toimumine erinevates keskkondades.

 

2.5. Kuidas taim saab mullast vett kätte?

Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mullast juurekatvadesse osmoosist tingitult.

• Juurekarva kaudu siseneb nõrk soolalahus juure sisse.
• Rakust  rakku liiguvad lahustunud toitained osmoosi  teel
• Juurest liiguvad vees lahustunud toitained (tänu kapillaarjõule) teistesse taime osadesse. Lehtedest toimub vee auramine, mis soodustab samuti vee ja mineraalainete liikumist ülespoole.