5. Immuunsüsteem

5.1. Mis moodustab immuunsüsteemi?

Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem, mille moodustavad:

• lümfotsüüdid (valged vererakud);
• lümfisõlmed, põrn (kuni murdeeani harknääre), mis valmistavad lümfotsüüte;
• lümfisooned (neis voolab lümf).

Lümf on värvusetu vedelik, mis sisaldab eri tüüpi valgeid vererakke ning peensoolest sinna imendunud rasvade lõhustumissaadusi. Immuunsüsteem on seotud vereringega: lümfisoontest valgub lümf vereringesse.

5.2. Mis on immuunsüsteemi ülesanne?

Immuunsüsteemi ülesanne on organismi aktiivne kaitsmine kehavõõraste ühendite, võõrmikroobide ning teiste kehavõõraste rakkude (kasvajarakkude)  vastu. Kui organismi tungivad haigustekitajad, hakkavad neid hävitama lümfotsüüdid koos õgirakkudega. Lümfotsüütide valmistatud antikehad liituvad tõvestavate viiruste või bakteritega  ja hävitavad või nõrgestavad neid. Iga liiki tõvestaja vastu (tõvestajal on omanäoline antigeen) on eri antikeha (iga antigeenile on oma antikeha). Õgirakud aga tungivad läbi veresoone seina haigustekitaja juurde ja haaravad need endasse, et neid hävitada (selles kohas tõuseb kehatemperatuur, tekib põletik). Põletiku korral suureneb organismis leukotsüütide arv.

Lisaks immuunsüsteemile on organismil esmased kaitsebarjäärid:

• mehhaaniline kaitse – nahk on mikroobidele läbimatu;
• keemiline kaitse – näiteks maos on happeline keskkond;
• mikrobioloogiline kaitse – näiteks nahal elavad mikroobid, seedekulglas elavad mikroobid;
• füsioloogiline kaitse – näiteks lima ja sülg.

5.3. Mis on immuunsus ja kuidas ta tekib?

Organismi võimet muuta kahjutuks haigustekitajaid, teisi kehavõõraid rakke ning kehavõõraid ühendeid nimetatakse immuunsuseks.

Immuunsus võib olla kas kaasasündinud või omandatud elu jooksul.

Iga haigustekitaja vastu moodustuvad oma antikehad, seepärast tekib immuunsus vaid selle haiguse suhtes. Omandatud immuunsus võib olla lühiajaline (mõni kuu)  või kesta kuni elu lõpuni, see sõltub haigustekitajast.

Selleks et vältida nakkushaiguste levikut, on võimalik lasta ennast vaktsineerida. Vaktsiine valmistatakse surmatud haigustekitajatest või nende osadest. Vaktsineeritud  organism hakkab valmistama antikehi selle haigustekitaja vastu. Inimene põeb haiguse kergelt läbi ja antikehad jäävad teatud ajaks tema organismi. Kui nüüd inimene puutub kokku sama haigustekitajaga, siis ta kas põeb haiguse kergemalt läbi või ei haigestu üldse, sest tema kehas on olemas antikehad.

Vaata videoid (Sihtasutus Noored Teaduses ja Ettevõtluses)

Immuunsus I 

Immuunsus II