8. Närvisüsteem

8.1. Mis ülesanded on närvisüsteemil?

Närvisüsteem kooskõlastab ja juhib organismi kõigi elundite talitlust ning võimaldab organismil kohaneda väliskeskkonna ja organismisiseste muutustega. Organismi talitlusi juhivad nii närvisüsteem kui ka hormoonid. Närvisüsteemi põhiavaldused on refleksid. Refleksid on vastused väliskeskkonnast või organismist pärinevatele ärritustele.

8.2. Millistest põhiosadest närvisüsteem koosneb?

Närvisüsteemi  kuuluvad peaaju, seljaaju ja neist lähtuvad närvid. Kesknärvisüsteemis eristatakse hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest, ja valgeainet, mis koosneb närvirakkude jätketest.

8.3. Millised on peaaju eri osade ülesanded?

Peaaju koosneb närvirakkudest, mis moodustavad eri ülesandega keskusi: ühtedes kogutakse kehast mööda närve saabuvat infot, teistes analüüsitakse infot, kolmandates võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide kaudu kehasse.

Tabel. Peaaju osade ülesanded

Peaaju osa	Ülesanne
Suuraju	Suuraju koor on seotud tahtliku tegevusega, see juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist.
Väikeaju	Kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säilitada keha tasakaalu.
Piklikaju	Ühendab peaaju seljaajuga. Piklikajus on mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad tahtele allumatut elundite tegevust, näiteks hingamist ja südametegevust.
Keskaju	Edastab infot suurajust seljaajju, vastutab lihaste toonuse eest.
Vaheaju	Kontrollib ainevahetust, paljunemist, eritamist  ja keha temperatuuri.

 

 

8.4. Mis ülesanne on seljaajul?

Seljaaju vahendab informatsiooni  peaaju ja ülejäänud keha vahel. Juhib tähtsaid kaasasündinud käitumist ehk tingimatuid refkekse, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras.

Seljaaju asub  selgrookanalis. Seljaaju välimine kiht koosneb närvirakkude jätketest (valgeaine) ja sisemus närvirakkude kehadest (hallaine).

 

8.5. Mis ülesanne on piirdenärvisüsteemil?

Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid. Närvid ühendavad keskknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega.  Mööda närve liigub info väliskeskkonna ja keha seisundi kohta peaajusse (kus see töödeldakse) ning peaajust elunditesse tagasi.

Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidena  ehk närviimpulssidena.

Närvisüsteem jaguneb kaheks:

1)       somaatiline närvisüsteem reguleerib meie tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja organismi tahtlikke liigutusi;

2)       vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatute siseelundite tööd (silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust). Nende elundite automaatset tegevust me endale ei teadvusta.

 

8.6. Milline on närvirakk?

Närvirakul on keha ja kaht tüüpi jätked: üks pikk neuriit ehk akson ja mitu lühikest dentriiti. Enamik närvirakke paikneb kesknärvisüsteemis, kuid osa moodustab kehas väikeseid kogumikke ning osa asub meeleelundites. Närvirakkude ülesanne on organismis infot edasi kanda. Gliiarakud täidavad närvikoes põhiliselt tugifunktsiooni.

8.7. Mis on refleks ja refleksikaar? 

Refleks on kiire tahtmatult toimuv reaktsioon ärritusele. Refleksid väljenduvad kas liigutustena  või siseelundite talitluse muutustena.

Teed, mida mööda refleksi korral erutus ehk närviimpulss kulgeb, nimetatakse refleksikaareks.  Refleksikaare ülesanne on erutuse vastuvõtt, selle analüüs ja vastuse suunamine elundisse.

 

1. Erutust vastu võtvad närvirakud

2. Närvirakud, mis juhivad närviimpulssi kesknärvisüsteemi (sensoorsed närvirakud) 

3. Kesknärvisüsteemi teatud piirkonna närvirakud 

4. Närvirakud, mis juhivad impulsse kesknärvisüsteemist  reageerivasse lihasesse (motoorsed närvirakud)

5.  Reageeriv organ

 

Üheks kaasasündinud refleksiks on põlverefleks. 

 

Väga tugevate ärrituste ja ohtude ning kõige lihtsamate reflekside korral ringleb impulss ainult seljaajus ning inimene reageerib liigutusega ilma peaajust edastatud korralduseta. 

Põlverefleksi kasutavad arstid närvisüsteemi talitluse kontrollimiseks.

 

8.8. Mille poolest erinevad kaasasündinud ja omandatud refleksid?

Kaasasündinud ehk tingimatud refleksid on pärilikud. Näiteks silmapupilli ahenemine eredas valguses, samuti oksendamis-, neelamis-, imemisrefleks ja põlverefleks. Tingimatud refleksid on kiired ja aitavad meil ellu jääda. Näiteks imik oskab kohe imeda, kui ta seda ei suudaks, sureks ta nälga.

Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, näiteks ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused. Need järglastele edasi ei pärandu ja neid nimetatakse tingitud refleksideks. Tingitud reflekside kujunemine algab pärast sündimist.

Vaata videoid: