Bioloogia kursus põhikooliõpilastele

13. PALJUNEMINE JA ARENEMINE

Kuidas selgroogsed loomad paljunevad?

Paljunemise eesmärgiks on järglaste saamine ja liigi säilimine. Selgroogsed loomad paljunevad suguliselt. Selgroogsed loomad on lahksugulised, mis tähendab, et on emas- ja isasloomad.  Emasloomas valmivad munarakud ja isasloomas seemnerakud.  Suguline paljunemine on paljunemisviis, mille puhul ühinenud muna- ja seemnerakust hakkab arenema uus organism.

Viljastumine on seemne- ja munaraku ühinemine. Viljastumine võib toimuda kehaväliselt või kehasiseselt.  Kalad ja kahepaiksed heidavad oma sugurakud vette ja sugurakud ühinevad vees, seega on neil kehaväline viljastumine.  Roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub viljastumine emaslooma kehas, seega on neil kehasisene viljastumine.

Kehasisene viljastumine

Kehaväline viljastumine

Toimub keha sees

Toimub väljaspool keha

Sugurakke vähe

Sugurakke palju

Viljastumise tõenäosus suur

Viljastumise tõenäosus väike

Roomajad, linnud, imetajad

Kalad, kahepaiksed

Munarakkude arv sõltub sellest, kas on kehasisene või kehaväline vijastamine, samuti sellest, kus toimub loote areng, kas emakas või munas. Munarakkude arvu mõjutab ka see, kas hoolitsetakse järglaste eest ja kas järglased on pesahoidjad või pesahülgajad.

Kuidas selgroogsed loomad arenevad?

Loomad arenevad kas otseselt või moondega.

OTSENE ARENG MOONDEGA ARENG
Areng, mille puhul järeltulijad kasvavad suuremaks, ilma et nende sise- ja välisehitus oluliselt muutuks Areng, mille puhul järglased vanematest olulisel määral erinevad. Vastne peab läbi tegema mitu arenguetappi, enne kui muutub samasuguseks kui vanemad. Moone on organismide arengus toimuv põhjalik kuju ja eluviisi muutus.
Imetajad, linnud, roomajad

Paljud selgrootud, aga ka kalad ja kahepaiksed

Kala areng

Kala areng

munarakk  vastne        maim

Kahepaiksete areng

Kahepaikse areng

 

Loomariigis on levinud kaks sigimisstrateegiat, mis tagavad vajaliku hulga järeltulijate ellujäämise. Nendeks on pesahülgamine ja pesahoidmine.

  Pesahülgajad – järglased on võimelised kohe toitu otsima. Korraga on palju järglasi. Vanemate hoolitsus puudub või  on minimaalne. Pesahoidjad – vanemad hoolitsevad järglaste eest. Pojad on esialgu liikumisvõimetud ja vähem arenenud. Vanemad kulutavad palju energiat järglaste eest hoolitsemiseks. Korraga vähe järglasi.

Sigimisstrateegiad

Kes selgroogsetest hoolitsevad järglaste eest, kes mitte?

  • Kalad ja kahepaiksed jätavad tavaliselt oma munad ja koorunud vastsed saatuse hoolde
  • Erandid : ogalik, merihobu, puukonnad
  • Enamik roomajaid ei tegele järglaste kasvatamisega – erandiks on krokodillid ja mõned maod
  • Imetajad ja linnud hoolitsevad lühemat või pikemat aega oma poegade eest