Bioloogia kursus põhikooliõpilastele

6. TAIMEDE RÜHMAD

6.1. Millised on vetikate ja taimerühmade olulisemad tunnused?

Vetikatel puuduvad taimedele iseloomulikud organid ja nende keha kutsutakse talluseks.

Tabel 8. Taimerühmade organid.

	juur	vars	leht	õis	seeme	eos	näited
Sammaltaimed	–	+	+	–	–	+	turbasammal, karusammal
Sõnajalgtaimed	+	+	+	–	–	+	kattekold, põldosi, maarjasõnajalg
Paljasseemnetaimed	+	+	+	–	+	–	kuusk, mänd, lehis, kadakas, jugapuu
Õistaimed	+	+	+	+	+	–	kask, tamm, tulp, sinilill, orashein, tarn

6.2. Kuidas rühmitatakse vetikaid?

1. Värvuse järgi:

a) rohevetikad (juusvetikas, keermikvetikas)

b) pruunvetikad (6-15 m sügavusel, põisadru)

c) punavetikad (kuni 6o m sügavusel, agarik)

2. Suuruse järgi:

a) mikroskoopilised (üherakulised- klorella, koppvetikas, pleurokokk; koloonialised – kerasviburlane)

b) makroskoopilised ( keerimikvetikas, põisadru, agarik)

6.3. Milline on vetikate tähtsus looduses?

Vetikad on veekogudes esmase orgaanilise aine tootjad – toiduahelate esimene lüli.
Rikastavad vett hapnikuga.
Vetikatihnikud elupaigaks veeloomadele.

6.4. Kuidas inimene kasutab vetikaid?

Punavetikatest saadakse agarit – tarretuvat ainet, mida kasutataksetoiduainetööstuses, mikrobioloogias, paberi-, tekstiilitööstuses.
Hiinas ja Jaapanis toiduks
Põlluväetiseks
Lehtadru sisaldab ioodi, kasutatakse ravimina.
Veekogude puhtuse hindamine.
Loomasöödana
Klorellat kasutatakse toidulisandina, ravimites ja kreemides

Vaata videot:

6.5. Millised on sammaltaimede tunnused?

Vaatame lähemalt karusambla ja turbasambla omadusi.

Tabel 9. Karusambla ja turbasambla võrdlus.

Omadus	Karusammal	Turbasammal
Risoidid	Olemas.	Puuduvad,
Vars	Sirge vars.	Haruneb, vart ümbritsevad kimpudena külgharud.
Lehed	Koosnevad ühest ainsast rakukihist. Kõrvuti elusad ja elutud rakud.	Koosnevad mitmest rakukihist. Kuiva ilmaga rullib lehed kokku.
Toitumine	Hangib toitu risoididega.	Hangib toitu lehtedega.
Kasvukoht	Kasvab rabastuvates metsades.	Iseloomulik rabadele.

Karusambla ja turbasambla ehitus

Joonis 20. Karusambla ja turbasambla ehitus.

Vaata videot:

6.6. Mis iseloomustab sõnajalgtaimi?

Sõnajalgtaimed jagatakse kolme rühma: sõnajalad, kollad ja osjad.

Tabel 10. Sõnajalgade, kollade ja osjade omadused.

Omadus	Sõnajalad	Kollad	Osjad
Lehed	Suured liitlehed	Väikesed igihaljad	Väikesed taandarenenud
Varred	Taandarenenud	Pikad roomavad varred, mis kannavad püstiseid külgharusid	Lülilised, seest õõnsad. Paljudel männasjalt harunevad oksad.
Eoste paiknemine	Eoslates (sageli lehe alumisel küljel)	Eospeades	Eospeades
Näited	maarjasõnajalg, laanesõnajalg	karukold, kattekold	põldosi, konnaosi

Sõnajalgtaimed

Joonis 21. Sõnajalgtaimed.

Vaata videot:

6.7. Mis iseloomustab paljasseemnetaimi?

Eestis kasvab neli kohalikku paljasseemnetaime: kuusk, mänd, kadakas ja jugapuu. Kadakas ja jugapuu on kahekojalised taimed. Neil on marikäbid: kadakal mustjassinised ja jugapuul punased. Jugapuu on hävimisohus ja ta on võetud looduskaitse alla. Tema marikäbid on mürgised.

Tabel 11. Kuuse ja männi võrdlus.

Tunnus	Kuusk	Mänd
Võra kuju	Püramiidjas	Ovaalne
Tüvi	Oksad algavad maapinna lähedalt	Tüvi laasub, oksad on kõrgel ladvas
Okkad	Ühe kaupa. Vahetuvad 5-7 aasta tagant	Kahe kaupa. Vahetuvad 2-3 aasta tagant
Juurestik	Laiub mulla pindmistes kihtides. Tugev peajuur puudub.	Tugev peajuur, mis ulatub sügavale mulda
Käbid	Piklikud	Ovaalsed, väiksemad
Tolmlemisviis	Tuultolmleja	Tuultolmleja
Seemnete levimisviis	Tuulega	Tuulega
Nõudlus valguse suhtes	Tahab kasvamiseks palju valgust, valguslembeline.	Kasvab varjus, varjulembeline.
Nõudlus mullaviljakuse suhtes	Mulla viljakuse suhtes nõudlik: tahab kasvamiseks viljakat ja parasniisket mulda.	Mulla viljakuse suhtes pole nõudlik, kasvab ka liigniisketes ja kuivadel liivastel pindadel.

Vaata videot:

6.8. Mis iseloomustab õistaimi?

Õistaimed on tänapäeval kõige enam levinud taimerühm. Õistaimede seemned valmivad viljas, mitte paljalt käbisoomuste vahel nagu paljasseemnetaimedel. Järelikult on seemned paremini kaitstud ebasoodsate keskkonnatingimuste eest. Õistaimed jaotatakse kahte suurde rühma: üheidulehelised ja kaheidulehelised.

6.9. Kuidas rühmitatakse õistaimi?

Õistamed jagatakse kahte suurde rühma: kaheidulehelised ja üheidulehelised.

Tabel 12. Kaheiduleheliste ja üheiduleheliste taimede võrdlus.

Omadus	KAHEIDULEHELISED	ÜHEIDULEHELISED
Idulehtede arv seemnes	2	1
Juurestik	Enamasti sammasjuurestik	Narmasjuurestik
Lehe roodumine	Sulg-või sõrmroodsed	Kaar- või rööproodsed
Juhtkimbud varres	Korrapärase ringina	Korrapäratult
Õie osade arv	4, 5 või rohkem	Enamasti 3 või selle kordne arv
Kasvuvorm	Rohttaimed, puud, põõsad	Enamasti rohttaimed