Pärilikkus on organismi omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Vanemate pärilik info koos keskkonnaga määrab järglaste tunnuste kujunemise.
Pärilikkusaine on desoksüribonukleiinhape ehk DNA, mis asub rakutuumas paiknevates kromosoomides.
DNA sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.
Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi.
A. Rakutuumas on kromosoomid
B. Kromosoomi moodustab üks DNA molekul koos valkudega
C. DNA molekul koosneb kahest komplemetaarsest ahelast ja on biheeliks
Igal liigil on oma kindel kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. Näiteks on inimese igas keharakus 46 kromosoomi, mis moodustavad 23 paari. Üks paarilisest kromosoomist on pärit emalt ja teine isalt.
(Karüogramm on organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saadud nende rühmitamise teel mitoosi mikrofotost.)
Kuidas on geenid ja kromosoomid omavahel seotud?
DNA molekulid liigenduvad geenideks. Geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises.
Ühel isendil on tuhandeid geene, mis kõik kokku moodustavad selle isendi genotüübi.
Mis on genotüüp ja mis on fenotüüp?
Genotüüp on isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum.
Fenotüüp on isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest.
Mille poolest erinevad dominantne ja retsessiivne tunnus?
Igal geenil on organismis vähemalt kaks vormi ehk alleeli, mis võivad olla kas ühesugused või erinevad.
Alleel võib olla kas dominantne või retsessiivne.
Retsessiivne alleel – geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub organismil juhul, kui vastav dominantne alleel puudub, tähistatakse väikese tähega a
Dominantne alleel – geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus organismil avaldub alati, tähistatakse suure tähega, näiteks A
Dominantne tunnus areneb siis, kui mõlemad alleelid on dominantsed, aga ka juhul, kui üks alleel on dominante ja teine retsessiivne (nagu joonisel Aa).
Retsessiivne tunnus areneb siis, kui mõlemad alleelid on retsessiivsed (joonisel rohelise värviga aa).
Mis on homoloogilised kromosoomid ning homosügootsus ja heterosügootsus?
Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene (üks paarilistest on päritud emalt ja teine isalt).
Homosügootsus on geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomid paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel (näiteks AA või aa)
Heterosügootsus on geenipaari seisund , mille puhul homoloogilstes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid ( näiteks. Aa)