7. Bioloogilise evolutsiooni tõendid

1. Paleontoloogilised uuringud

Teadust, mis uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistisi, arenemist ja elutegevuse jälgi, nimetatakse paleontoloogiaks.

 Kivististeks ehk fossiilideks nimetatakse geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud jäänuseid: karpe, kodasid, koorikuid, skelette, soomuseid, seemneid ning elutegevuse jälgi: roomamis- ja puurimisjälgi, ussikäike jne. 

Tavaliselt, mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid.

2. Molekulaarbioloogilised uuringud

Molekulaarbioloogia uurimisobjektiks on biomolekulid (valgud, nukliinhapped). 

 Mida sarnasem nukleotiididejärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad.

3. Võrdlev anatoomia

Klassikaline bioloogia (anatoomia) haru, mis tegeleb erinevate taksonite organismide ehituse võrdleva uurimisega.

Enamiku selgroogsete loomade jäsemed on sarnase ehitusega (homoloogilised elundid).

Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad.

Mandunud elundid on elundid, mis pole mõnel liigil välja arenenud ja on kaotanud oma esialgse ülesande. Näiteks inimesel on sellised umbsoole ussripik, õndraluu, tarkusehambad.

4. Võrdlev embrüoloogia

 Võrdleb erinevate loomarühmade embrüoloogilist (lootelist) arengut.

Arengu algetappidel on selgroogsete looted sarnased, erinevused tekivad hilisemas arengus