- Avaleht
- 1. MOODUL
- 2. MOODUL
- 1. VIIRUSED
- 2. BAKTERID
- 2.1. Milline on bakteri ehitus?
- 2.2. Kuidas mõned bakterid elavad üle ebasobivad tingimused?
- 2.3. Milliseid tingimusi vajavad bakterid kasvamiseks?
- 2.4. Millest bakterid toituvad?
- 2.5. Millised haigused on põhjustatud bakterite poolt?
- 2.6. Kuidas ennast kaitsta bakteriaalsete haiguste eest?
- 2.7. Milleks kasutab inimene baktereid?
- 2.8. Milline on bakterite osa looduses?
- 2.9. Mis on pastöörimine ja steriliseerimine?
- 3. ALGLOOMAD
- 4. MILLINE ON ERINEVATE ORGANISMIDE SUURUS?
- Põhimõisted
- Harjutused
- 3. MOODUL
- 1. MILLE POOLEST ERINEVAD SELGROOGSED JA SELGROOTUD LOOMAD?
- 2. MIS ISELOOMUSTAB KÄSNASID?
- 3. KES KUULUVAD AINUÕÕSSETE HULKA?
- 4. MILLISED ON OKASNAHKSETE ISELOOMULIKUD TUNNUSED?
- 5. KES KUULUVAD USSIDE HULKA?
- 6. MILLISED ON LIMUSTE ISELOOMULIKUD TUNNUSED?
- 7. MILLISED ON LÜLIJALGSETELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED?
- 8. KUIDAS SELGROOTUD TOITU SEEDIVAD?
- 9. KUIDAS SELGROOTUD HINGAVAD?
- Harjutused
- Harjutused
- 4. MOODUL
- 1. MIS ON ELU JA KUIDAS SEE AVALDUB ERI ORGANISMIRÜHMADEL?
- 2. MIS ON ÜHIST KÕIKIDEL SELGROOGSETEL LOOMADEL?
- 3. KUIDAS ME RÜHMITAME SELGROOGSEID LOOMI?
- 4. KALAD
- 5. KAHEPAIKSED
- 6. ROOMAJAD
- 7. LINNUD
- 8. IMETAJAD
- 10. KUIDAS ON ORGANISMID KESKKONNAGA SEOTUD?
- 11. PÜSI – ja KÕIGUSOOJASUS
- 12. HINGAMINE
- 13. PALJUNEMINE JA ARENEMINE
- Harjutused
- 5. MOODUL
- 6. MOODUL
- 7. MOODUL
- 8. MOODUL
- 1. DNA, geenid ja kromosoomid
- 2. Soo määramine
- 3. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus
- 4. Pärilikud haigused
- 5. Geneetiliselt muundatud organismid
- 6. Olelusvõitlus ja looduslik valik
- 7. Bioloogilise evolutsiooni tõendid
- 8. Elu tekkimine ning taime- ja loomariigi evolutsioon
- 9. Inimese evolutsioon
- Harjutused
Bioloogia kursus põhikooliõpilastele
5. KES KUULUVAD USSIDE HULKA?
Ussid on mitmesuguse välimuse ja eluviisiga selgrootud loomad. Neil on väljakujunenud selgmine ja kõhtmine pool. Usside keha ümbritseb nahklihasmõik, milles lihaskiud paiknevad kihiti ja on katterakkudega ühendatud.
|
|
LAMEUSSID |
ÜMARUSSID |
RÕNGUSSID |
|---|---|---|---|
|
Näited |
Maksakakssuulane, laiuss, nudipaeluss |
Liikuksolge, naaskelsaba, kartuli-kiduuss |
Vihmauss, harjasliimukas, kaanid |
|
Elupaik |
Loomade organismis |
Vees, maismaal, teiste organismide sees. |
Vees, maismaal, |
|
Eluviis |
Parasiidid |
Parasiidid |
Vabalt elavad. Liiguvad lihaste ja harjaste abil. |
|
Toes |
|
|
Nahklihasmõik ja kehaõõnevedelik |
|
Seedeelundid |
Osal sooltoru (pärakuta), osal seedeelundid puuduvad. |
Pärakuga lõppev sooltoru |
Pärakuga lõppev sooltoru |
|
Närvisüsteem |
Pikad jätketega närviväädid (võivad puududa) |
Närviväädid |
Peaaju ja kõhtmine närvikett |
|
Meeleelundid (silmad) |
Puuduvad |
Puuduvad |
Osal täppsilmad |
|
Erituselundid |
Torukujulised, ühest otsast suletud neerud. |
Torukujulised ühest otsast suletud moodustised |
Igas lülis kaks mõlemast otsast avatud torukujulist eritustorukest (neeru) |
|
Hingamiselundid |
Puuduvad |
Puuduvad |
Enamasti läbi naha, osa lõpusjätkete abil |
|
Vereringe |
Puudub |
Puudub |
Suletud, kaks pikisoont, mis ühendatud ringsoontega. Südant pole |
|
Sigimine |
Liitsugulised. Suguline paljunemine. Otsene areng (muna-vastne-täiskasvanud isend) |
Lahksugulised. Suguline paljunemine. Otsene areng (muna-vastne-täiskasvanud isend) |
Liitsugulised. Suguline paljunemine. Otsene areng (muna-vastne-täiskasvanud isend) |