Bioloogia kursus põhikooliõpilastele

10. Seedeelundkond

10.1. Mis iseloomustab inimese ainevahetust?

Ainevahetuse kaudu on organism seotud keskkonnaga. Ainevahetuse moodustavad organismis toimuvad kõik keemilised protsessid, mille käigus organism saab väliskeskkonnast vajalikke aineid, muudab need organismile omastatavaks ja eritab elutegevuse jääkained tagasi keskkonda.

Ainevahetus on seda kiirem, mida

  • väiksem on kehamass,
  • kõrgem on kehatemperatuur,
  • noorem on organism,
  • suurem on kehaline aktiivsus,
  • ainevahetuse kiirust mõjutab ka toitainete hulk, ensüümide aktiivsus jm.

 Joonis. Ainevahetuse üldine skeem

Ainevahetuses eristatakse kahte vastassuunalist, kuid teineteisega seotud protsessi:  sünteesi- ja lõhustumisreaktsioone. Sünteesi – ja lõhustumisreaktsioonid on organismis tavaliselt tasakaalus (tervel täiskasvanud inimesel). Sünteesireaktsioonid on ülekaalus nt noores kasvavas organismis ja lõhustumisreaktsioonid nälgivas organismis.

 

AINEVAHETUS

Sünteesireaktsioonid

Lõhustumisreaktsioonid

Lihtsatest molekulidest keeruliste, organismile vajalike ühendite moodustamine.

Ainete lagundamine lihtsama ehitusega molekulideks.

Neid reaktsioone reguleerivad ensüümid.

Neid reaktsioone reguleerivad ensüümid.

Vajatakse täiendavat energiat.

Kaasneb energia vabanemine. Vabanevat energiat kasutatakse mitmesuguste ainete sünteesiks, kehatemperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks jms.

Toimuvad organismi kasvamisel, ümberehitamisel.

Toimuvad toidu seedimisel. Organismi mittevajalike koostisosade lagundamisel.

Tekkinud ühenditest moodustuvad rakud, koed, organid.

Moodustunud molekule kasutab organism nt sünteesireaktsioonidest. Jääkained eemaldatakse organismist.

 

Nii sünteesi- kui lõhustumisreaktsioone viivad organismis läbi ensüümid.  Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks.

Sünteesireaktsioonideks vajalikud ained ja energia saadakse toitainetest nende lõhustumisel. Toitained on toiduainete koostisosad. Toiduained on inimtoiduks mõeldud taimse  või loomse päritoluga ained (kala, liha, juurviljad, puuviljad jne). Toitained jaotatakse makro- ja mikrotoitaineteks selle järgi, kui palju inimene neid vajab.

 

TOITAINED

Makrotoitained

Mikrotoitained

  • valgud
  • süsivesikud
  • lipiidid
  • vesi
  • vitamiinid
  • mikro- ja makroelemendid (raud, magneesium jne)

 

Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. Rasvlahustuvateks vitamiinideks on K, A, D ja E ( KADE). Ülejäänud on vees lahustuvad vitamiinid. Vitamiinid kuuluvad ensüümide koostisesse. Vitamiinide puudusel ja ületarbimisel tekivad ainevahetushäired.

Inimene kasutab eluks pidevalt hapnikku, seega on ta aeroobne organism.

10.2. Kuidas inimene seedib toitu?

Seedimise ülesanne on lõhustada toidu koostisesse kuuluvad toitained väiksemateks osadeks, et need saaksid verre ja lümfi imenduda ning jõuaksid kõikidesse elusatesse rakkudesse.

Seedeelundid

Seedenõred ja ensüümid

Protsessid seedeelundites

Suuõõs

Süljenäärmed eritavad sülge, mis sisaldab ensüümi amülaas ja lima.

  • Toidu peenestamine hammastega.
  • Toidu segamine süljega, mis teeb toidupala libedaks ja kergemini neelatavaks.
  • Maitse tundmine ja hindamine.
  • Algab süsivesikute (toidutärklise) lõhustumine amülaasi toimel.

Neel

 

  • Toidu edasijuhtimine söögitorru.
  • Neelamise ajal suleb kõrikaas toidu sissepääsu kõrisse ja hingetorru.

Söögitoru

 

  • Toidu edasijuhtimine makku.

Magu

Mao limaskesta näärmed toodavad lima ja maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüümi pepsiin.

  • Toit soojeneb ja seguneb maonõrega.
  • Soolhape muudab mao keskkonna happeliseks (sest pepsiin toimib ainult happelises keskkonnas).
  • Algab valkude lõhustumine pepsiini toimel.
  • Toit viibib keskmiselt maos 3-4 tundi.

Peensoole algusosa (kaksteistsõrmiksool)

Kaksteistsõrmikusse erituvad kõhunäärmest kõhunäärmenõre (lipaas jt ensüümid), maksas toodetud sapp (ensüüme ei sisalda) ja soole enda nõre (mitmesugused ensüümid)

  • Siin toimub põhiline osa toidu seedimisest.
  • Kõhunäärmenõre ja soolenõre toimel jätkub valkude ja süsivesikute lõhustumine.
  • Kõhunäärmenõre muudab soole keskkonna neutraalseks.
  • Sapp muudab toidurasvad väikesteks tilgakesteks, et ensüümidel oleks rasva kergem lõhustada.
  • Algab rasvade lõhustumine lipaasi toimel.

Peensool

Peensooleseina rakud toodavad soolenõret.

  • Valkude, rasvade ja süsivesikute lõplik lõhustumine.
  • Väiksemateks koostisosadeks lõhustunud toitained imenduvad läbi soolehattude seinte vere- ja lümfisoontesse: glükoos ja aminohapped, vitamiinid ja mineraalained verre; rasvade lõhustumissaadused (glütserool ja rasvhapped) lümfi.

Jämesool

 

  • Vee imendumine läbi jämesooleseina verre.
  • Seedimisjääkide tihenemine ja väljutamiseks lõpliku massi moodustamine.
  • Jämesoolebakterid varustavad meie organismi mõningate vitamiinidega (näiteks K-vitamiin) ja tõrjuvad tõvestavaid baktereid.

Pärak

 

  • Tahkete jääkide väljutamine

 

Joonis. Seedimine

 

Toidu seedimine toimub seedenõredes leiduvate erinevate ensüümide toimel. Seedenõresid toodavad maks ja seedenäärmed (süljenäärmed, mao limaskesta näärmed, peensooleseina näärmed ja kõhunääre.

9.3. Millised on maksa ülesanded?

Inimese kõige suurem seedenääre on maks. 

Maksal on mitmeid ülesandeid:

  • toodab sappi;
  • puhastab verd mittevajalikest ainetest ( mürkainete lagundamine);
  • vanade punaste vererakkude lagundamine;
  • talletab glükogeeni; 
  • kusiaine valmistamine;
  • vere hüübimiseks vajalike ainete valmistamine.

 

Vaata videoid: