Bioloogia kursus põhikooliõpilastele

5.1. Mis iseloomustab lameusse?

  • Keha on lame, osal liikidel pikk ja lüliline. Jätketeta.  
  • Nende keha võib ulatuda mõnest millimeetrist rohkem kui 10 meetrini.
  • Parasiitse eluviisiga, seoses sellega on nende siseehitus lihtsustunud.
  • Osadel liikidel puuduvad seede-, vereringe-, hingamis- ja meeleelundid (paelussidel). 
  • Keha katab kutiikula (paks rakutu kest).
  • Iminappade abil kinnituvad peremehe külge.

Vaata videot

Lameussid – maksakakssuullane (Danyilii):

Kuidas maksa-kakssuulane paljuneb?

  • Valminud munad muneb uss peremehe maksa.
  • Maksast liiguvad munad soolde ja soole kaudu välja koos roojaga.
  • Edasi arenemiseks peab muna sattuma vette.
  • Vees koorub munast vastne, kes tungib vees elava teo maksa. 
  • Läbinud arengu teos, tuleb vastne uuesti vette ja kinnitub mõne taime külge. 
  • Rohusööja loom nakatub ussiga seda taime süües.
  • Luhalt võetud rohukõrt närides võib ka inimene nakatuda maksa-kakssuulasega.

Joonis. Maksa kakssuulase paljunemine (https://www.canadiancattlemen.ca/livestock/controlling-liver-flukes-in-beef-cattle)

Kuidas nudipaeluss paljuneb? 

Nudipaeluss nagu kõik teised paelussid on liitsuguline loom. Tema kehas on 800 -1000 lüli ja igaühes neist on sigimiselundid. Tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui munad on valminud, murdub lüli ussi keha küljest lahti ja satub väliskeskkonda. Päevas võib paelussist eralduda ligi 10 lüli, igas lülis on umbes 10 000 muna.

  • Et nudipaelussi munad edasi areneks, peavad nad sattuma veise soolde. 
  • Veise sooles väljub munast vastne, kes tungib läbi soole seina veresoonde.
  • Veri kannab vastse looma lihastesse, kus see areneb põiekujuliseks, umbes 4-5 mm pikkuseks vastseks e põistanguks.
  • Inimene nakatub nudipaelussiga, kui sööb vähe keedetud veiseliha või toorest põistangudega nakatunud veiseliha.

Joonis. Nudipaelussi paljunemine

 

Vaheperemees on organism, kelles areneb mitmeperemehelise arengutsükliga parasiidi vastne.

  • Maksakaani vaheperemees on tigu
  • Nudipaelussi vaheperemees  veis
  • Nookpaelussil vaheperemeheks siga
  • Laiussil kala
  • Ehhinokokil inimene, kassid, hiired.