3.1 Mille poolest erineb toiduahel toiduvõrgustikust?

Kõik organismid vajavad elamiseks toitu. Toidu koostis ja selle saamise viis on eri organismidel erinev. Taimed on esmased orgaanilise aine tootjad (fotosünteesivad). Loomad toituvad kas taimedest või loomadest ja on tarbijad. 

Organismidevahelisi toitumissuhteid kujutatakse toiduahelatena. Toiduahelaid on mitmesuguseid. Eristatakse kisk-, lagu- ja nugiahelaid.

Toiduahelat kujutatakse ahelana, mille lülideks on organismid. Nooled nende vahel näitavad, mis suunas liigub toidust saadav energia.

 

Mis iseloomustab kiskahelat?

• Kiskahela esimese lüli (astme) moodustavad alati taimed kui tootjad. 
• Järgmised lülid moodustavad loomad. Nad on tarbijad, kes vajavad eluks valmis orgaanilist toitu. 
• Taimedest toituvad loomad (taimtoidulised) on esimese astme tarbijad. 
• Taimtoidulistest loomadest toituvad loomad (putuktoidulised, kiskjad, segatoidulised) on teise astme tarbijad.
• Teise astme tarbijatest toituvad loomad on kolmanda astme tarbijad jne. Kiskahela viimast lüli nimetatakse tippkiskjateks.

 

Mis iseloomustab laguahelat?

Laguahelas muudetakse organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismide jäänused lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutada. Laguahelas kasutab iga järgmine tarbija eelmise tarbija jääke: ahel algab taime- või loomajäänuste tarbijatega ja lõpeb mikroorganismidega, kes lagundavad nende elutegevuse jääke. Laguahel seob looduse elus ja eluta osa ühtsesse aineringesse.

 

Mis iseloomustab nugiahelat?

Nugiahelas (parasiittoiduahelas) on iga järgnev lüli eelmise parasiit ja toitub selle elusatest kudedest.

 

Mille poolest erineb toiduvõrgustik toiduahelast?

Looduses on toiduahelad omavahel seotud ja moodustavad ökosüsteemis toiduvõrgu. See tähendab, et taimtoiduline loom võib kasutada toiduks mitmeid erinevaid taimi ja on ise toiduks erinevatele loomtoidulistele loomadele. Loomtoiduline loom võib aga toituda erinevatest loomadest ja olla ise toiduks mitmesugustele loomadele.