Keha koosneb rõngakujulistest lülidest. Keha toeseks on nahklihasmõik, mis koosneb epiteelist ja kahest kihist lihastest selle all. Lihased võimaldavad liikumist. Nahklihasmõik talitleb ka meeleelundina. Nahk on limane ja niiske (vihmauss hingab naha kaudu). Kehaõõnes paiknevad seede-, eritus-, sigimiselundid, veresooned ja närvisüsteem. Vereringe on suletud, st veri voolab kogu oma teel veresoontes. Pikisooned, mis kulgevad piki selgmist ja külgmist poolt, on igas lülis ühendatud ringsoontega. Südant pole, vere panevad liikuma eesmised ringsooned. Liitsugulised loomad, otsene areng.
Väheharjasussid
Näiteks vihmauss
Hulkharjasussid
Näiteks harjasliimukas
Kaanid
Näiteks apteegikaan
Keha koosneb ühesuguse ehitusega põhilülidest
Pea erineb vähe ülejäänud lülidest.
Igal lülil 4 kimpu harjaseid.
Nahas palju limanäärmeid
Hingavad naha kaudu.
Tunderakud üle kehapinna, eriti keha eesosas.
Tajuvad valgust, keemilisi aineid, eriti hästi on arenenud kompimismeel.
Kinnine vereringe.
Elavad mullas või magevetes
Pea on selgelt eristunud ja varustatud meeleelunditega. Valguse tajumiseks on neil silmad.
Igal lülil paar labajaid jätkeid harjaste kimpudega.