Bioloogia kursus põhikooliõpilastele

12. HINGAMINE

Kuidas selgroogsed hingavad?

Hingamine on organismi gaasivahetus keskkonnaga. Erinevatel selgroogsetel on välja kujunenud lõpusehingamine, nahahingamine, kopsuhingamine. Kõikidel juhtudel on hingamispinnad niisked, sest rakkudesse saavad liikuda ainult vees lahustunud gaasid.

Joonis. Kalade hingamine        

Kalad hingavad lõ pustega vees lahustunud hapnikku.

 Kui vees on vähe hapnikku, tõusevad kalad pinnale õhku ahmima. 

Hingamisel neelab kala vett.  Suuõõnest väljub vesi lõpusepilude kaudu.

Veri saab hapnikku läbi lõpuselehtede õhukeste seinte ja samal ajal antakse verest vette süsihappegaas.


Kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad hingavad kopsudega. Kahepaiksete kopsuhingamine pole piisavalt arenenud ja nad omastavad hapnikku ka läbi niiske naha (joonisel salamander ja konn).  Roomajate kopsude sisepinna sopistused on suured (joonisel  sisalik). Lindudel on lisaks kopsudele ka õhukotid. Õhukotid  varustavad kopse värske õhuga nii sisse- kui väljahingamisel. Õhukottides gaasivahetust ei toimu (joonisel lind). Imetajate kopsud koosnevad miljonitest kopsusompudest (alveoolidest). Seal rikastub veri hapnikuga (joonisel imetaja).
 

Joonis. Kopsud