11. PÜSI – ja KÕIGUSOOJASUS

Miks kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased?

Kalade süda on kaheosaline (koda ja vatsake) ja südames on hapnikuvaene veri.  Südamest liigub veri mööda arterit lõpustesse, kus ta rikastub hapnikuga. Hapnikurikas veri liigub edasi kehasse, annab ära hapniku keharakkudele ning muutub hapnikuvaeseks. Hapnikuvaene veri liigub veenide kaudu tagasi südamekotta. Seega on kaladel ainult üks vereringe (kehavereringe).

Kahepaiksetel ja roomajatel on kolmeosaline süda (kaks koda ja üks vatsake) ja kaks vereringet (keha- ja kopsuvereringe). Roomajatel on vatsakeste vahel osaline vahesein.

Hapnikurikas ja hapnikuvaene veri segunevad vatsakeses, sealt surutakse segaveri nii kopsudesse kui ka mujale kehasse. Seega varustatakse keharakke väiksemal määral hapnikuga kui lindudel ja imetajatel. Kahepaiksete ja roomajate seedeelundkond, hingamiselundkond ja vereringe on vähem arenenud kui lindudel ja imetajatel, ka kehasisene termoregulatsioon on neil vähem arenenud või puudub ning seetõttu on nad kõigusoojased loomad. Loomi, kelle kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist, nimetatakse kõigusoojasteks.

Kaladel on  kaheosaline süda ja üks vereringe.   

Kahepaiksete ja roomajate vereringed on sarnased, neil on kolmeosaline süda ja kaks vereringet.     

Lindude ja imetajate vereringed on sarnased, neil on neljaosaline süda ja kaks vereringet. 

 Miks linnud ja imetajad on püsisoojased loomad?

Lindude ja imetajate süda on neljaosaline (kaks koda ja kaks vatsakest) ning neil on kaks vereringet: kopsuvereringe (väike vereringe) ja kehavereringe (suur vereringe). Südame paremas pooles on hapnikuvaene veri ja vasakus pooles hapnikurikas veri. Lindudel ja imetajatel on hapnikurikas ja hapnikuvaene veri teineteisest täielikult eraldatud. Nende rakud on seetõttu hapnikuga hästi varustatud ja ainevahetus kiire. See võimaldab neil hoida püsivat kehatemperatuuri.

Parem vatsake pumpab vere kopsuvereringesse, vasak vatsake kehavereringesse.

Kuidas püsisoojased loomad reguleerivad oma kehatemperatuuri?

Lindudel ja imetajatel on mitmeid kohastumusi, mis aitavad neil kehatemperatuuri reguleerida.

• Nad võivad kehasisest soojust toota rohkem või vähem, vastavalt vajadusele.
• Nende keha on kaetud kas karvade või sulgedega, mis juhivad soojust halvasti.
• Nahaaluste veresoonte laienemine või ahenemine tagab selle, kui palju naha kaudu soojust ära antakse.
• Värisemine on lihastöö, mille käigus tekib soojusenergia.
• Jahutamiseks väiksema karvkattega hea verevarustusega kehapiirkonnad
• Higistamine aitab jahutada keha.
• Keha asendi muutmine
• Õige käitumine, minnakse varju või päikese kätte.
   

Millised kohastumused aitavad loomadel üle elada äärmuslikke tingimusi?

Loomadel on mitmeid kohastumusi, et üle elada kuuma suve või külma talve, hakkama saada põuaga:

• talveuni ja talveuinak ( Eesti imetajatest on talveuni siilil, nahkhiirtel, talveuinak karul, kährikkoeral, mägral)
• suveuni
• ränded
• toiduvarude kogumine
• nahaaluse rasvakihi kogumine
• liikumisaktiivsuse muutmine
• varjete (koobaste ja urgude) kasutamine