2. TAIMERAKK JA KOED
2.1. Millised on taimeraku tunnused?
Taimerakul on rakukest, suur tsentraalvakuool ja plastiid (kloroplastid, leukoplastid, kromoplastid), mis loomarakul puuduvad.
Tabel 2. Taime- ja loomaraku võrdlus.
Rakustruktuur
|
Ülesanne
|
Taimerakk
|
Loomarakk
|
Tuum
|
Kontrollib raku elutegevust
|
+
|
+
|
Tuumamembraan
|
Valikuline ainete transport
|
+
|
+
|
Rakuplasma
|
Seob rakuorganellid tervikuks
|
+
|
+
|
Mitokonder
|
Raku varustamine energiaga
|
+
|
+
|
Ribosoomid
|
Valkude süntees
|
+
|
+
|
Vakuool
|
Sisaldavad varu- ja jääkaineid
|
Suured
|
Väikesed
|
Kloroplastid
|
Fotosüntees
|
+
|
–
|
Kromoplastid
|
Annavad õitele ja viljadele värvuse
|
+
|
–
|
Leukoplastid
|
Koguvad tärklist
|
+
|
–
|
Rakumembraan
|
Ainete valikuline transport, ühendab rakke ja kaitseb rakku.
|
+
|
+
|
Rakukest
|
Tugi- ja kaitsefunktsioon
|
+
|
–
|
Taimerakule iseloomulikud rakustruktuurid:
1) RAKUKEST
-
Kaitseb ja toestab rakku ning annab sellele kuju
-
Avaldab jäikuse tõttu vee sissetungile vastumõju ja takistab nii vee liigset sissetungi rakku
-
Laseb vabalt läbi pooride vett ja paljusid selles lahustunud aineid rakku ja rakust välja
-
Pooride kaudu on naaberrakkude rakuplasmad ühenduses
2) VAKUOOL
-
Sisaldavad vett ja varuaineid
-
Koguvad jääkaineid ja lagundavad neid
-
Reguleerivad raku siserõhku ning aitavad sellega säilitada raku kuju.
3) KLOROPLASTID
4) KROMOPLASTID
-
Annavad lehtedele või viljadele kollaka-oranžika värvuse
5) LEUKOPLASTID
-
Paiknevad tavaliselt taimede maa-alustes osades, on värvitud ja sisaldavad varuaineid (tärklist)
2.2. Millised koed on taimedel?
Koeks nimetatakse ühetaolise ehitusega rakkude rühma, mis täidab üht kindlat ülesannet.
Erineva koe rakud on erineva ehitusega. Taimede tähtsamad koed on katte-, tugi- ja juhtkude.
Tabel 3. Taimede koed ja nende ülesanded.
Koe nimetus
|
Ehituslik iseärasus ja ülesanne
|
Näited
|
Algkoed
|
Rakud jagunevad kiiresti, neist kujunevad püsikoed
|
|
a) tipmised
|
Taim kasvab pikemaks
|
Varre ja juure kasvukuhikutes
|
b) külgmised
|
Taim kasvab jämedamaks
|
Kambium varres
|
Püsikoed
|
|
|
a) assimilatsioonikude
|
Fotosüntees
|
Lehe põhikude
|
b) säilituskude
|
Varuainete säilitamine
|
Toitekude seemnetes
|
c) juhtkude
|
Vee ja selles lahustunud ainete liikumine tõusva vooluna; orgaaniliste ainete liikumine laskuva vooluna
|
Sooned ehk trahheed juhtkimbu puiduosas; sõeltorud juhtkimbu niineosas.
|
d) tugikude
|
Tugevuse andmine
|
Niine- ja puidukiud, kivisrakud
|
e) kattekude
|
Sisemiste kudede kaitsmine kuivamise, mikroobide ja teiste kahjustuste eest
|
Lehe kattekude ehk epiderm, korkkude
|
2.3. Kuidas ained rakku liiguvad?
Vee liikumist läbi poolläbilaskva membraani väiksema kontsentratsiooniga lahusest suurema kontsentratsiooniga lahusesse nimetatakse OSMOOSIKS.
Madala konsentratsiooniga lahus / kõrge konsentratsiooniga lahus. Kahe lahuse vahel on membraan, vedelike tasemed on ühekõrgused.
|
Teatud aja möödudes on näha, et madala konsentratsiooniga lahuse tase on vähenenud, sest lahusti liigub läbi membraani nii kaua, kui mõlema lahuse konsentratsioonid saavad võrdseks.
|
2.4. Mis juhtub rakus, kui väliskeskkonnas on erinev ainete konsentratsioon?
Joonis 3. Osmoosi toimumine erinevates keskkondades.
2.5. Kuidas taim saab mullast vett kätte?
Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mullast juurekatvadesse osmoosist tingitult.
-
Juurekarva kaudu siseneb nõrk soolalahus juure sisse.
-
Rakust rakku liiguvad lahustunud toitained osmoosi teel
-
Juurest liiguvad vees lahustunud toitained (tänu kapillaarjõule) teistesse taime osadesse. Lehtedest toimub vee auramine, mis soodustab samuti vee ja mineraalainete liikumist ülespoole.